Riskijagamine on parim alternatiiv

Haigekassa ravikindlustushüvitiste osakonna juhataja kt Erki Laidmäe.
Haigekassa ravikindlustushüvitiste osakonna juhataja kt Erki Laidmäe.

Haigekassa ravikindlustushüvitiste osakonna juhataja kt Erki Laidmäe sõnul on riskijagamine üks väheseid teemasid, milles haigekassa on tootjatega praktiliselt kõiges ühel meelel.

Erki Laidmäe sõnul on nad sarnaselt ravimifirmadega ettevaatlikud. Ka AstraZeneca Eesti juhi Kuuno Vaheri sõnul ei ole riskijagamise näol tegemist moeasjaga, vaid ühe võimalusega, kuidas kiirendada ja laiendada uute ravimite kättesaadavust. “Läbirääkimiste jõud, et ravim siia hea hinnaga saada, on Eestis madal. Kui ravim ei toimi kõigil või esinevad kõrvaltoimed või on andmed esialgsed, sel juhul saab kõik need riskid maandada erinevate riskijagamisskeemidega ja riigile jääb kindlus, et tasutakse vaid juhtudel, kui ravim toimib ja on patsiendi poolt talutav,” selgitas Vaher. 

Rõhk digitaalsel arendamisel
Laidmäe sõnul puudutab riskijagamine eelkõige tavalisest kallimaid ravimeid. Kokku on kasutusel olnud umbes kümme skeemi ja mõned neist on juba ka ajale jalgu jäänud. Haigekassa pole seni riskijagamisele mahulist piiri seadnud, kuna juhtumeid pole palju olnud ja Laidmäe ei usu ka, et neid tulevikus kuigi palju tuleks. “Meie eelistatud lahendus on kaubelda välja mõistlik hinnatase ja kui see pole võimalik, tuleb välistamise teel piirata sihtrühma (välistada, kellele ravim ei mõju, toim) ning alles seejärel tuleme riskijagamise juurde,” selgitas Laidmäe. Tema sõnul toob riskijagamise skeem kaasa palju kallist bürokraatiat. Selle lahendamiseks arendatakse osapooltega koostöös digiretsepti süsteemi edasi nii, et see aitaks skeemide haldamise ja jälgimise jms toime tulla. “See on tehniliselt täiesti võimalik ja konkreetselt ka meie järgmise aasta tööplaanides,” kinnitas Laidmäe.
Vaheri sõnul võiks Eesti jõuda ravimite kättesaadavuselt samale tasemele Sloveenia ja Slovakkiaga. “Uued ravimid on hea ja konkreetse ravitulemusega, kuid pikaajaline mõju pole veel teada – siin ongi mõistlik kasutada riskijagamist,” rääkis Vaher. Ta tõi näiteks vähiravi, kus ravimid ei toimi paljudel ja patsiente on vähe.

Nii sageli, kui hädapärast tarvis
Riski jagamine ei ole Vaheri sõnul ainult ravimi hinna alla saamine, vaid toore info baasil teabe kogumine, monitoorimine ja registrite loomine, mistõttu on kulu jagamine vaid üks osa skeemist. “Kindlasti ei soovi ka tootjad seda massiivselt rakendada, kuna skeem tähendab lõputuid läbirääkimisi ja tohutut administratiivset koormust,” juhtis Vaher tähelepanu. Lisaks on väga oluline konfidentsiaalsus, sest kui info on lekkinud, siis järgmine kord enam head kokkulepet ei saa. “Riskijagamist tuleks kasutada viimases hädas, kui muud variandid enam ei sobi,” leidis Vaher. Samas ei näe ta ka alternatiivi.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

LOOTE ULTRAHELISKRIINING OÜ otsib MEDITSIINIÕDE

Loote Ultraheliskriining OÜ

31. juuli 2018

Meditsiini­uudised

12. juuni 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

mai 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.