Haigekassa tutvustas kliiniliste indikaatorite raportit

Tartu ülikooli arstiteaduskonna dekaan Joel Starkopf
Tartu ülikooli arstiteaduskonna dekaan Joel Starkopf

Haigekassa, erialaseltside ja Tartu ülikooli koostöös valmis esimene ravikvaliteedi indikaatorite raport, mis peegeldab ravikvaliteeti nii esmatasandil kui ka eriarstiabis.

Haigekassa juhatuse liige Maivi Parv selgitas, et kliinilise ravitöö hindamise mõõdikuid saab rakendada üle Eesti. Alguse sai nende loomine aastal 2013, kui moodustati ravikvaliteedi indikaatorite nõukoda. Tehtud on ära suur töö, aga suurem töö seisab indikaatoritega veel ees, sest plaanis on minna saadud tulemusi raviasutustesse kohapeale tutvustama.

Ülevaate saadud tulemusest tegi Ravikvaliteedi indikaatorite nõukoja esimees Joel Starkopf, kelle sõnul valiti välja prioriteetsed haigusseisundid ja pöörduti erialaseltside poole palvega kirjeldada seisundite indikaatoreid, mis oleksid tõenduspõhised ja rahvusvahelise dimensiooniga.

Andmeid indikaatorite loomiseks saadi raviandmete andmebaasist, retseptikeskusest ja sünniregistrist, kuid need andmed pole Starkopfi sõnul piisavad ning juurde oleks vaja veelgi täpsemaid andmeid.

Kokku kirjeldati viie eriala indikaatoreid. Starkopf tõi välja igalt erialalt oluliseimad.

Perearsti kvaliteedisüsteem
Kirjeldati kokku kuus indikaatorit, mis on peamiselt seotud erinevate krooniliste haigustega patsientide jälgimisega perearstide poolt. Selgus asjaolu, et pereõe iseseisvat vastuvõttu kasutatakse osades maakondades liiga vähe.

Sünnitusabi
Esmasünnitaja keisrilõike osakaal on 17%, mis on hea, kuid haiglate võrdluses on osades haiglates osakaal märksa suurem ja väärib täiendavat tähelepanu. Kokkuvõttes on sünnitusabi Eestis heal tasemel.

Kirurgia
30-päeva suremus operatsioonide järgselt – see indikaator ei erista erinevas seisus opereeritud haigeid. Tulemuseks oli rahuldav keskmine määr 5%, mis on 30 päevane suremuse kohta aktsepteeritav ka rahvusvahelises võrdluses. Haiglate vahel on erinevused.

Päevakirurgia osakaal kubemesonga operatsioonide puhul – algandmed jätavad soovida ja palju on kodeerimises kinni. 40-50% haigetest opereeritakse päevastatsionaaris, see protsent võiks olla suurem. 

Onkoloogia
Rinnavähi ja jämesoolevähi indikaatorite kirjeldamine. Ekspertgrupp jõudis arusaamale, et rinnavähiga haiged peaks jõudma ravile 6 nädala jooksul –sotsiaalministeeriumi määrus sätestab perioodiks 8 nädalat. Jõuti tulemusele, et 50% juhtudest jõutakse kuue nädalaga esmasest visiidist ravini. „Üks sõnum tervishoiusektorisse – kui ekspertide arvamus on, et peab saama 6 nädalaga ravile, siis peab korraldust muutma,“ lisas Starkopf.

Kolorektaalvähk – operatsioonijärgne 30-päeva suremus on 5%, mis on igati hea tulemus Eestis ja ka rahvusvaheliselt vastuvõetav tulemus. Leiti ka, et andmed ei ole piisavalt hästi raviarvetel kirjas.

Intensiivravi
Arvutada sai vaid intensiivravi järgse 12 kuu elulemust ning seda kõrgema astme intensiivravi korral – keskmine on 70%, mis on rahvusvahelises kontekstis vastuvõetav.

Neuroloogia
7 indikaatorit kokku, mis kirjeldavad insuldi ravitulemusi. Insuldihaiged, kelle akuutravi toimub kesk- või piirkondlikus haiglas – see osakaal võiks olla 90%, aga on 78%. Jõuti järeldusele, et mida eakamad on patsiendid, seda vähem neid viiakse kesk- või piirkondlikku haiglasse ravile.

80% insuldihaigetest peaks olema kirjutatud välja antikoagulantravi, aga on 50% haigetest.

Ägeda insuldihaige 30päeva suremus - võiks olla 15%, kuid Eestis on üle 20% ja jääb seega natukene alla selle, mis eksperdid arvavad.

Starkopf tõi välja, et täpsemate andmete saamiseks on vajalik kasutusele võtta erialaregistrid, vajalik oleks dokumenteerida ja analüüsida ka E-teenuse kaudu, samuti oleks vajalik erinevate kvaliteedialaste tegevuste koondamine ühte keskusesse. Hetkel E-tervise andmeid on keeruline kasutada. 

Välja hakatakse töötama ka indikaatoreid muudel erialadel  - kardioloogia, psühhiaatria, endokrinoloogia, teised vähipaikmed.

Raport saab olema avalik ja seda loodetakse avaldada iga-aastaselt.

„Kvaliteeti ei ole varem nii tervalt vaadatud – see töö on alustatud ja ei saa kunagi otsa,“ sõnas kokkuvõtteks ka indikaatorite koja liige Peep Talving.

Raportiga saab lähemalt tutvuda siit.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

11. september 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.