Merilind: Mida saab teha tervishoiusüsteemis paremaks?

Eesti Tervise Fondi juht Eero Merilind.
Eesti Tervise Fondi juht Eero Merilind.

Kui aastaid tagasi Eesti ravikindlustussüsteem loodi, siis arvati, et see on ajutine ning elu toob korrektuure, aga tänaseks on olulised küsimused jäänud ikkagi lahendamata.

Kui me räägime  ravikindlustust, siis kas  raseduse jälgimist, haiguste ennetamise projekte (emakaela, rinnavähi, jämesoolevähi ennetusprogrammid), koolitervishoidu ning perearstitöö ennetuslikku osa tuleks finantseerida ravikindlustusrahast või leida neile  eraldi finantseerimiseallikas?

Kui me räägime ravikindlustusest, siis kindlustuskaitset omab see, kes selle eest maksab. Lapsed, pensionärid, puuetega inimesed, üliõpilased saavad täna teenust nii, et nende eest keegi ravikindlustuseelarvesse  ei maksa, aga see ei ole pikas perspektiivis jätkusuutlik. Sellele on viidanud nii WHO, kui ka Maailmapank oma soovitustes.

 Haigekassa eelarvest üks osa on haiguste  raviks, teine suur osa töövõimetushüvitised ning kolmas  ravimite soodustused. Neist   kaks viimast on  avatud eelarved ning  viimastel aastatel on tehtud väga vähe katseid neid eelarveid kontrolli alla saada.  2009 aasta juulis muudeti töövõimetushüvitiste  kompenseerimise süsteemi, aga tänaseks on hüvitiste maksed jõudnud  kärpe eelsele  tasemele.  Umbes  42 miljonit kulub sünnitushüvitiste välja maksmiseks, mis jällegi ei ole otseses mõttes  raviraha.

  Kuigi Eesti hoiab jäika joont,  et mitte  suurendada inimeste omaosalust, on omaosaluse metoodikas väga suuri puudujääke ning omaosalusse on arvestatud  mitte otseselt  raviga seotud, vaid ka elustiiliga seotud tooteid  (vitamiinid, toidulisandid, kondoomid). Samas kui me  vaatame  inimeste sissetulekuid, siis madalama sissetulekuga inimesed praktiliselt ei kasuta omaosaluse alla minevaid teenuseid (nt. hambaravi) ning suur omaosaluse protsent tuleb keskmise ja suurema sissetulekuga inimeste arvelt. Seega on tervishoiusüsteemis jätkuvalt lahendamata probleem, kus madalama sissetulekuga inimesed saavad  vähem (või ei saa üldse) arstiabi ning  neile puuduvad  ka kompenseerimise mehhanismid. Universaalne käsitlus  tuleks  muuta inimese vajadustest  tingitud lähenemiseks.

Esmatasandi ja  eriarstiabi  erinev rahastamine  on tekitanud olukorra, kus  esmatasandis ei ole motivatsiooni inimesi uurida  ning eriarstiabis ei ole  selleks võimalusi.  Esmatasandisse lisanduvad ülesanded ning uuringuvõimaluste piiratus, samuti arusaamatu keeld esmatasandis diagnostika tegemiseks (ultraheli, baasröntgenuuringud), ning pikad eriarstijärjekorrad  suunavad patsiendid EMO osakondadesse ning EMO osakondade  avatud rahastamine  ning tööspetsiifika tekitab olukorra, kus inimene ei saa abi õiges kohas ja õigel ajal, vaid valel tasandil ning  valel ajal, samuti puudub ülevaade eelnevast ning plaanid järgnevaks.

 Uute  tervisekeskuste ehitamisel on esmatasandi arendamiseks  planeeritud raha kummalisel kombel muutunud  haiglate infrastruktuuri parendamiseks ning kuigi RAKE uuringus oli välja toodud esmatasandi tervisekeskuste võimalikult head asukohad,  kuid uued  tervisekeskused tekivad  jätkuvalt sinna, kus  juba Riigikontrolli auditi järgi ei jätku nii arste kui ka patsiente. (Haiglavõrgu jätkusuutlikkus, 2010).

Tervishoiusüsteem peab otsustama, kuidas korraldada süsteem nii, et need, kes  abi vajavad saavad seda õigel ajal, õiges kohas ning õigete inimeste käest.  Tervishoiusüsteemi rahastajad peavad  aru saama ja otsustama, mis on ja kuidas toimib kindlustussüsteem ning  kuidas luua võimalused, et inimese  (ja eelkõike laste) tervis ei sõltuks pere sissetulekutest, vaid igal inimesel on õigus   heale tervisele (ka hambaravile).

Tervishoiusüsteemi  poliitikud peavad otsustama, kas tervishoiuteenuste  sulgemine konkurentsile  ning riigiabi andmine osadele tervishoiuteenuste osutajatele  on ikka õige tegu või tasub mõelda ka  parema teenuse nimel pingutamist.

Inimesed peavad aru saama, et  tervist ei saa osta ning tehtud  valikud peegelduvad nende  töövõimes ning elueas.

Head  saabuvat Uut Aastat ning palju õnne ja  tervist kõikidele!

 

 

 

Lisa kommentaar

  • Eero Merilind, perearst, Eesti Tervise Fondi juht

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Medical Management otsib MÜÜGIJUHTI

M-Partner HR OÜ

01. aprill 2017

Meditsiini­uudised

21. märts 2017

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2016

Laadi PDF

Tervise­uudised

märts 2017

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.