Kuido Nõmm liitis arste

Katrin Rehemaa ja Kuido Nõmm konverentsil Meditsiin 2017, kus Nõmm sai ka Meditsiinimõjutaja 2016 tiitli.
Katrin Rehemaa ja Kuido Nõmm konverentsil Meditsiin 2017, kus Nõmm sai ka...

Sellel aastal valisid Meditsiiniuudiste lugejad ülekaalukalt aasta meditsiinimõjutajaks Tartu Ülikooli kliinikumi erakorralise meditsiini osakonna (EMO) juhi Kuido Nõmme. Tema eestvedamisel peetud aktsioon "Padjaga tööle!" ühendas meedikud terves Eestis.

Kuido Nõmm on kirglik arst, kes juhatab vägesid kliinikumi EMOs, kust saab abi ligikaudu 150 patsienti päevas. Ka muid tegemisi jagub Nõmmel kuhjaga. "Olen poole kohaga osakonnajuhataja ja poole kohaga teen valvetööd," rääkis Nõmm. "Valvetöö on oluline ja huvitav ja kui seda ei oleks, siis ma ei tahaks kindlasti siin ka osakonda juhatada," kinnitas Nõmm. 

Lisaks on talle osakonna juhatajana oluline kuulda, mida arvavad asjadest kolleegid, sedagi valvetöö võimaldab. "See teadmine, kuhu osakond peaks liikuma, tuleb kindlasti läbi kolleegide - igahommikustel koosolekutel ja kolleegidega niisama suheldes tulevad need kitsaskohad rohkem välja," selgitas aasta meditsiinimõjutaja.
Ta teeb vahel ka kiirabitööd ning õpetab Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuses sõja- ja katastroofimeditsiini nii ülikooli kui ka tervishoiu kõrgkooli õppuritele. "Õpetamine on ka endale arendav - selleks, et kaasaegsed teadmised edasi anda, pead ise ka sellega kursis olema," rääkis Nõmm. Ka saab ta seal edasi anda teadmisi, mida omandas Afganistanis missioonil käies. Neid kogemusi peab Nõmm ülimalt olulisteks. "Seal me saime näha ja teha asju, mida tavaelus ei saaks ja seal oli päevi, kus ma nägin päeva jooksul rohkem traumahaigeid, kui ma saaksin siin näha 5-6 aasta jooksul."

Kuidas sündis "Padjaga tööle!" aktsioon?
Nõmm selgitas, et EMO on koht, kus ühiskonna valupunktid saavad sageli hästi ilmsiks. "Me tundsime juba aasta algusest, et see king hakkas aina rohkem pigistama - rahad tõmmati kokku, statsionaarse haiglaravi võimalused langesid, samas patsiente tuli juurde," kirjeldas Nõmm. Samuti muutus haigete ravile saamine aina raskemaks.
"Teiselt poolt tuli Marianne "Antoniette" Mikko väljaütlemised, et meditsiinis on kerge tööd teha, aga katsu sa seal (riigikogus) nuppu vajutada. Siis oli see Gräzini aktsioon, kus ta padjaga riigikogu öisele istungile läks. Ja kõike kokku pannes tekkis pilt silmade ette, et mis siis, kui meedikud ka niimoodi tööle tuleksid," rääkis Nõmm ühest reede õhtust. "Jagasin seda ideed Jaan Süttiga. Me Jaaniga oleme käinud koos Afganistanis ja seetõttu saame päris hästi läbi - või sellest hoolimata saame hästi läbi, et oleme mitu kuud ühte uberikku pidanud jagama," muheles Nõmm. "Jaan leidis, et see on väga hea mõte! Siis sai kohe see FB grupp tehtud ja nii see sõnum siis levima hakkas."
Nõmm lootis, et "Padjaga tööle" aktsioon meedikud endaga kaasa haaraks ja nii läkski. "Natukene lootsime, et see niimoodi võiks minna, et meedikud kaasa tulevad. Oleks väga nadi olnud, kui üksinda või Jaaniga kahekesi oleksime olnud sellel päeval padjaga mööda haiglat ringi kõndimas," muigas Nõmm. "Arvan, et meedikuid liitis see ühine idee ja paljudes kohtades hakkas see arusaamine kohale jõudma, mis praegu selgelt on kohale jõudnud, et tõsine jama on."
Kuigi see aktsioon oli pigem rohkem nali, siis edastatav sõnum oli tõsine ja jätkuvalt on see sõnum õhus, et niimoodi edasi minna ei saa. "Tervishoid on niivõrd alarahastatud ja arstiabi kättesaadavus on juba aasta algusest langenud ja järgmisel aastal on veelgi kavatsus seda kärpida. Loomulikult saab selle meditsiini kinni keerata ja läheme tagasi 20 sajandisse või 19. sajandisse, aga kas me seda siis saame meditsiiniks nimetada? Kindlasti ei ole see siis enam tänapäevane meditsiin!" heitis Nõmm õhku küsimuse. "Tänapäevasest meditsiinist oleme juba hakanud tagasi minema - nagu kardioloogid välja ütlesid, et stente ei saa nii palju panna ja järgmisest aastast siis ei saa võib-olla üldse enam stente panna, hakkame siis tagasi trombolüüsi tegema, see siis on juba 20 sajandi lõpp. Järgmine moment, et trombolüüsi ka ei tee, anname aspiriini ja 2-3 nädalat voodirežiimi, see on 20. sajandi keskpaik," kirjeldas Nõmm ühte näidet.

Allakäik vabalanguse kiirusel
Nõmm hindas, et kui möödunud ja ülemöödunud aastani oli meditsiini allakäik vaikse hooga, siis nüüd hakkame peaaegu vabalangemise graafikusse jõudma. "Mida sügavamale auku me kukume, seda rohkem võtab aega august välja ronimine. Seda on väga halb ja valus näha," rääkis Nõmm. "Peale viimast streiki, kui saavutati kokkulepped, siis tundus, et läks paremaks - arstid hakkasid rohkem siia jääma, õed tulid haiglatesse tööle tagasi, ei mindud enam nii palju kosmeetikuteks või muudesse mittemeditsiinilistesse valdkondadesse üle. Selle aasta residentuuri sisseastumised näitasid, et huvi tõus oli märgatav," hindas ta. "Kui see asi uuesti langusesse läheb, siis me kaotame need vahepeal võidetud plusspunktid ja oleme uuesti augus ja peame hakkama sealt välja ronima. Lähevad ära noored arstid, lähevad ära vanad arstid, lähevad ära õed… Väga kurb on. Aga samas pole siis niipalju vaja, kui kokku tõmmatakse kõike haiglaravi ja ambulatoorne ravi," lisas ta.
"Poliitikud kahjuks arvavad, et vahet pole, meditsiin on ikka meditsiin. Ei ole nii, tänapäevane meditsiin on tänapäevane meditsiin ja patsientidel on õigus seda nõuda ja meedikud tahavad pakkuda tänapäevast arstiabi," rääkis Nõmm, kelle sõnul kaob meedikutel motivatsioon Eestis tööd teha, kui süsteem läheb tagasi 20. sajandisse. Nõmm leiab, et on hämmastav, kuidas poliitikud on suutnud ignoreerida sedasama probleemi juba 10 aastat, sest mitmed auditid ütlesid juba ammu, et 2015. aasta paiku lakkab haigekassa süsteem toimimast. "Me ei ole kuulnud poliitikutelt mitte ühtegi visiooni, et kuidas see asi võiks edasi minna. Neil puudub endal arusaam sellest ja tundub, et neil ei ole ka häid nõunikke. Siis puudubki igasugune arusaamine," hindass Nõmm. "Inimestel on selline omadus, et nad tahavad teha seda, millest nad aru saavad. Millest aru ei saa, seda üritatakse ignoreerida. Mulle tundub, et sama on ka poliitikutega toimunud."
Ümberkorraldused meditsiinis on kindlasti kulukad, aga Nõmme sõnul midagi teha ei ole. "Kui me siiani oleme tõesti 5-6% vahel SKPst liikunud, siis see on ikka väga tagasihoidlik protsent võrreldes teiste Euroopa riikidega," rääkis Nõmm. "Ja et me oleme selle juures tervishoiu nii heaks saanud, see on efektsiivsuse küsimus - me oleme olnud väga efektiivsed, aga kuskilt tuleb piir ja enam ei saa seda efektiivsemaks ajada," leidis Nõmm. "Poliitikutel on efektiivsus ja e-lahendused - see kõik on hea ja tore ja vajalik, aga mingit kvalitatiivset hüpet sellega ei ole võimalik saavutada," leidis Nõmm. "Meil ei ole e-patsient, meil on päris patsient. Ei ole võimalik teha e-operatsiooni, vaid me peame päriselt opereerima seda haiget. Ei ole võimalik teha e-läbivaatust, vaid me peame päriselt patsienti kuulama, katsuma, nägema - see on meditsiini alus. E on tore, aga see pole lõplik lahendus," tõi Nõmm välja.

Meditsiinisüsteem nüüd ja tulevikus
Milline võiks olla Eestis toimiv meditsiinisüsteem? Sellele vastust Kuido Nõmm ei tea. "Ma olen arst. Olen õppinud rasket traumahaiget käsitlema, südameinfarkti- ja insuldihaiget käsitlema ja see on minu töö," rääkis Nõmm. "Meil on hordide viisi broilereid ehk väljaõppinud poliitikuid, kelle töö peaks olema sellise töö tegemine. Ja kui nad seda tööd ei suuda teha, siis pole meil mõtet seda broilerifarmi seal pidada. Mina tahan oma tööd hästi teha ja tahan, et nemad teeks oma tööd hästi ja südametunnistusega," selgitas Nõmm
Kuid mõned mõtted tal siiski on - näiteks peaks tema hinnangul kindlasti säilima solidaarsussüsteem, et kõigil oleks võimalik saada tervishoiuteenust. "Tasuline võiks olla mugavusteenus, et kui patsient soovib väga kiiresti abi, mis on tegelikult tema enda soov ja millel meditsiinilist näidustust ei ole, siis see võiks olla tasuline pool. Sest selge see, et ega riigi rahakott ei ole põhjatu ja vastupidi, see on üsna õhukene," hindas Nõmm.
Üldiselt on tema hinnangul kuni viimase aastani püsinud tervishoid vee peal hästi. "Kasulikud ja kahjumlikud omavahel nullisid ära ja tervishoid püsis. Meie ühiskond aga vananeb, meie töötajaskond kuivab kokku ning selle valemi järgi, millega see haigekassa süsteem alustati, seda ei ole võimalik enam jätkata. Poliitikud peavad selgelt võtma vastutuse ja ütlema välja - jah kallid valijad, alates järgmisest aastast te ei saa seda-seda-seda, sellepärast, et me oleme nii otsustanud. Aga mitte nagu siiani, et meie oleme head ja need meedikud on vastikud, kes ei saa endaga hakkama ja kulutavad raha ära ja tahavad palka saada," kirjeldas Nõmm. Samuti ennustas ta, et seda juttu, et meedikud on saamatud, hakkab ilmselt meedias veebruari algusest alates palju kuulma.

Oluline on perekond
Mis hoiab Kuido Nõmme Eestis, kui paljud valivad töö välismaal? Seda vastust mõtles ta pikalt. "Põhiline on ikkagi pere ja lapsed ja kodu ja keel ja keskkond, see on ikkagi see, mis kinni hoiab," rääkis viie lapse isa Nõmm. "Tahaksin, et perel läheks hästi, lapsed kasvaksid ja oleks terved, see on oluline. Ja et tervishoiul läheks hästi. Et Eesti inimene oleks tervem ja kui ta on ikkagi haige, siis tal ikkagi oleks võimalik seda abi kiirelt ja kvaliteetselt saada," leidis Nõmm. "Eestis on erakorraline meditsiin üks noorimaid erialasid, 15-16 aastat vana. Oleme jõudnud sinna kohati mässulisse puberteeti. Meie eriala on kaelakandev ja iseseisvalt hakkamasaav, samas vajab kohati tuge, abistamist. Potentsiaali ja arenguvõimalusi on palju, see on huvitav ja seda ma tahaks teha," hindas Nõmm. "See on nagu bipolaarne häire, et kohati tahaks ja kõik ja siis aeg-ajalt lööb jälle kuskilt see välk sisse ja võtab pessimistlikuma tooni," muigas ta.
Mis aga sunniks välismaale minema? "Kui meid sunnitakse tagasi minema 20. sajandisse, siis ma tõsiselt mõtlen selle peale," rääkis Nõmm. Samuti tasub mõelda lahkumise peale, kui kohus ütleb läbi Ida-Viru kolleegi, et vea tegemine meditsiinis on kriminaalkorras karistatav. "Kindlasti erakorralises meditsiinis ei ole võimalik tööd teha ilma eksimata. Ma arvan, et pea kõik kolleegid, kes on siin töötanud 10 ja rohkem aastat, peaks sellisel juhul vangis istuma. Mina ise kaasaarvatud," lisab ta tõsiasja. "Kas ma oleks siis valmis vangi minema või välismaale minema, eks siis ma pean otsustama - kas minna taevasse või põrgusse - taevas on parem kliima, aga põrgus on parem seltskond. Sel juhul oleks haiglas parem kliima, aga vanglas parem seltskond," muigas Nõmm.

Kuidas tulla toime tehtud vigadega?
"Viga peab tunnistama ja patsiendile peab seda viga tunnistama, siis patsient võib-olla ka andestab või saab aru, miks see viga sündis," kinnitas Nõmm. "On vead, mis tulevad isikust, halvad kokkusattumused. Samamoodi võib hea arst mingil momendil teha vea ja kui on väga halb asjade kokkusattuvus, siis võib see päädida kahjuks patsiendi surmaga," tõi Nõmm välja paratamatuse. Ta leiab, et vigade mittetegemist peab toetama ka süsteem, kuid meie praegune süsteem on Nõmme hinnangul koguaeg sinnapoole kaldu olnud, et toetab vigu. "Inimesed, kes on ületöötanud ja väsinud, nendel on kindlasti vea tekke tõenäosus suurem," kinnitas Nõmm.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib JÄRELRAVI KLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

10. detsember 2018

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib DIAGNOSTIKAKLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

03. detsember 2018

Meditsiini­uudised

6. november 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.