Rasedusaegset vaagnavalu saab leevendada

Skeleti-lihassüsteemi valusid esineb niivõrd sagedasti, et nii naised ise kui ka meditsiinipersonal võib neid pidada normaalseks nähtuseks raseduse ajal. Siiski võivad sümptomid omandada kroonilise iseloomu.

Vaagnavöötmevalu on skeleti-lihassüsteemi valu, mis esineb erinevate uuringute järgi 20-63%-l rasedatest, mistõttu väheneb ka naiste elukvaliteet. 2008. aastal töötati välja vaagnavöötmevalu ravijuhis ning pandi paika ka vaagnavöötmevalu täpne definitsioon, mis ütleb, et see on valu, mis esineb alaselja piirkonnas, tuharavoltide vahel ning eesmiselt häbemeluu piirkonnas, lisaks võib kiirguda reide ning esineda ka kõhulihaste piirkonnas. Tuuakse välja ka raskusi põie tühjendamisel, valulikku seksuaalvahekorda, kuuldavaid ja tuntavaid klõpse häbemeluu piirkonnas. 

Sümptomid võivad alata raseduse ajal, tavaliselt 18. gestatsiooninädala paiku, jõudes maksimaalse intensiivsuseni 24. ja 36. gestatsiooninädala vahel, või sünnitusjärgses perioodis. 2014. aastal läbiviidud uuringus leiti, et enamikul naistel, kellel esines vaagnavöötmevalu 12. sünnitusjärgsel nädalal, esines valu ka aasta pärast sünnitust.

Valu mõjutab igapäevaelu
On leitud, et sünnitanud naistel on vaagnaringi moodustavate liigeste liikuvus suurem kui meestel või mittesünnitanud naistel, kuid hästi funktsioneeriv vaagen on vajalik jõudude efektiivseks ülekandmiseks kehalt alajäsemetele. Vaagnavöötme stabiilsus saavutatakse tänu liigeste ehitusele, sidemetele ja lihastele. Kõik komponendid on vajalikud, et saavutada vaagnaringi passiivne ja dünaamiline stabiilsus.
Mitmetes uuringutes on püütud leida vaagnavöötmevalu tekkepõhjuseid, kuid ühtset põhjust pole leitud. Raseduse ajal mõjutavad hormonaalsed ja metaboolsed muutused sidemete tugevust, mis on vajalik, et sünnitusel saaks loode lihtsamalt läbi vaagna liikuda, kuid need muutused mõjutavad ka vaagnavöötme stabiilsust ja seetõttu põhjustadagi valu. Lisaks mõjutavad vaagent ka seda ümbritsevate lihaste nõrkus. Kuna ükski anatoomiline struktuur ei funktsioneeri eraldiseisvalt, siis muutused liigeste stabiilsuses ja lihaselises toes võivad mõjutada naise funktsionaalsust.
Vaagnavöötmevalu muudab raskeks igapäevased tegevused, nagu kõndimine, voodis külje keeramine, maast üles ja toolilt püsti tõusmine, raskuste kandmine, riietumine, seismine, alajäsemete teineteisest eemale liigutamine ja tegevused, kus tuleb seista ühel jalal või ette kummarduda. Need kõik on rasedate tavapärased, igapäevased liigutused, mida vaagnavöötme valuga naisel on keeruline sooritada kõrvalise abita ning mida on võimatu vältida ka siis, kui ta ei pea tööl käima. Seetõttu ei tohiks mitte mingil juhul tähelepanuta jätta vaagnavöötme piirkonnas olevaid valusid ja sümptomeid.

Kuidas aidata?
Naine, kellel esineb vaagnavöötmevalu, vajab individuaalset füsioterapeudi vastuvõttu, kus saab koguda infot anamneesist, hinnata liigesliikuvust, lihasjõudu, koguda infot kõnnianalüüsist, küsimustikest ja ortopeedilistest testidest, mis aitavad kinnitada või ümber lükata vaagnavöötmevalu esinemist. Seejärel on läbi individuaalse hindamise võimalik koostada rehabilitatsiooniprogramm.
Rasedusaegne vaagnavöötmevalu mõjutab oluliselt naise raseduse kogemust, seepärast on oluline pakkuda ravi. Hea tervise tagamiseks tuleks juba raseduseelselt tegeleda treeningutega, mis aitavad tugevdada lihased, mis osalevad vaagna stabiilsuse kontrollis. Raseduse ajal saab füsioterapeut soovitada harjutusi vastavalt patsiendi kliinilisele situatsioonile.
Toetavate meetoditena saab kasutada massaaži, vaagnavööd, manuaalteraapiat, valu leevendamise meetodeid nagu külmaaplikatsioonid ning medikamendid, õpetada ergonoomikat. Kuid need iseseisvalt pole efektiivsed ravimeetodid. Vajadusel saab füsioterapeut määrata ka kõnni abivahendeid.
Võib öelda, et vaagnavöötmevalu on tõsine, rasedate ja sünnitanud naiste elukvaliteeti halvendav probleem, mis segab toimetulekut, põhjustab stressi ja masendust. Probleemiga tuleks tegeleda nii pea kui seda märgatakse.
Artikkel põhineb Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis kaitstud lõputööl, kus uuriti, mis on rasedusaegne vaagnavöötmevalu, milline on selle füsioterapeutiline hindamine ja sekkumine.

Lisa kommentaar

  • Annika Allik, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli vilistlane

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Kas alternatiivmeditsiin peaks olema Eestis rangemini reguleeritud?

  • Jah
    76% (29)
    76% (29)
  • Ei
    24% (9)
    24% (9)

Vastanuid: 38

Valdkonna tööpakkumised

REGIONAALHAIGLA otsib HIIUMAA HAIGLASSE SISEARSTI

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

21. juuni 2018

LOOTE ULTRAHELISKRIINING OÜ otsib MEDITSIINIÕDE

Loote Ultraheliskriining OÜ

31. juuli 2018

Meditsiini­uudised

12. juuni 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

mai 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.