Ükskord läinud neljakümnendates naine arstile, luges lehest, et võib minna ja läks. Lehes oli kirjas, et kui on reumatoidartriit, siis võib minna. Haigemajas oli kõigepealt riidehoid, riidehoiutädil oli pettunud-kibestunud nägu peas, rääkida ei osanud või ei saanud, aga riided ikka vastu võttis ja sedeli andis. Edasi toimus kohtumine just reumatoloogia registratuuris, selgus, et saatekirja on vaja. Naine helistas, perearst oli pahane, aga tegi digitaalselt saatekirja ära. Registraator oli nõutu, jutt, et saatekiri on digitaalselt olemas ei aidanud. Ta ei näinud. Lõpuks ikka lasti edasi ja toimus kohtumine arstiga. Arst nägi arvutist saatekirja. Arst uuris ja otsis ja oli nats pettunud - liiga terve tema ravimi uuringu jaoks, vaja oleks olnud olla haigem, palju haigem. Ühtlase nõutuse-ängi katkestas arsti ettepanek teha uuringuid, et kui juba tuldud, siis teeme. Järgmine arsti jutt tegi naise veits murelikuks - oi, aga teile ei olegi ju analüüse tehtud, naine vastu, et on küll, et perearst tegi. Nüüd arst otsis arvutist, ei saanudki aru, kas siis leidis või mitte, aga ikka suunas analüüsidele. Algas käik analüüse andma. Verevõtmise koridor oli tühi, üks õde tuli boksist välja, naine küsis, et kas peab midagi tegema või ootama. Õde ütles, et ootama, no naine ootas. Mõne aja pärast ilmus uus õde, kes oli nüüd kuri, et miks naine ootas ja sisse ei tulnud. No mindi siis koos, veri võetud ja tagasi arstile. Arst ütles, et ikka ei ole piisavalt haige, et ei jää tema juurde jälgimisele, naine küsis, et mida siis veri näitas ja siis arst seletas. Naine palus perearsti jaoks analüüsid kaasa printida, alguses ei tahetud printida, aga siis ikka prinditi. Naine küsis, et kas ta peab nüüd perearstile minema, arst ütles, et võib minna kui tahab. Mis see siis oli? Kõrgelt kvaliteetne arstiabi kõrgeima etapi haiglas? Ei, see oli välistamismeditsiin, välistati patsiendi sobivus ravimi uuringusse segi ajades avalik huvi ravimifirma huviga.