Rahustisõltuvus esineb harva üksinda

Foto on illustreeriv.
Foto on illustreeriv.

TÜK psühhiaatriakliiniku psühhiaater Helen Kadastiku sõnul esineb rahustisõltuvus harva üksikdiagnoosina, see on komorbiidne probleem.

Eesti Arstide Päevadel Pärnus tutvustas Helen Kadastik erinevaid Eestis kasutusel olevaid bensodiasepiine, nende toimet, kasutusalasid ja näidustusi rahustite määramisel. Lisaks peatus ta rahustite pikaajalise tarvitamise tagajärgedel ja peamistel ohtudel, samuti võõrutusnähtudel.

Bensodiasepiinid (BZD) olid esimesed rahustid, millel polnud eluohtlikke kõrvaltoimeid, ja nende võidukäik algas 1970ndatel. “Sihtgrupiks olid Lääne ühiskonna kesklassi ülekoormatud koduperenaised,” rääkis Kadastik.

Peagi olid rahustid seal muutunud elustiili ravimiks. Alles kümmekond aastat hiljem hakati rääkima sõltuvusest ja ebameeldivatest kõrvaltoimetest.

Oluline on teada bensodiasepiinide poolväärtusaega

BZD on erinevaid. Oluline on Kadastiku sõnul BZDde puhul teada nende poolväärtusaega. Pika toimega BZD kipuvad kuhjuma ja eriti halvasti mõjub see eakatele.
Oluline on kinni pidada ka annustamisest, sest erinevad ravimid on eri tugevusega. “Osadest tekib kergemini sõltuvus ja neist on raskem võõrutada,” rääkis Kadastik. Erinev on ka BZD toksilisus.

Kliiniline efekt on BZDde puhul sarnane: need toimivad GABA (gamma aminovõihape, toim) retseptoritele ja tugevdavad GABA toimet.

“BZD vähendab negatiivseid emotsioone, rahustab, on hüpnootiline, lihaseid lõõgastav toime, ehkki sel on samal ajal mälu halvendab toime,” jätkas Kadastik. Seda ravimit kasutatakse seetõttu ka ärevushäirete, paanikahoogude leevendamiseks. Rahustab see ka agressiivsust ja rahutust. “Seda kasutatakse ka unehäirete korral – uneapnoe puhul olla ettevaatlik,” jätkas arst. Stressreaktsioonide ja leina puhul kasutatakse rahusteid lühiajaliselt.

Antidepressantravi sissejuhatamiseks depressiooni ja ärevushäirete puhul on rahustid samuti näidustatud.

Kasutuses on need ka näiteks epileptilise hoo korral. Samuti kasutatakse neid ka anesteesia sissejuhatamiseks. BZD tarvitamine Eestis näitab Kadastiku sõnul seda, et naisi on tarvitajate seas rohkem kui mehi.

Nende ravimite tarvitamine tõuseb vanusega: üle pooled retseptid on kirjutatud 55+ vanuses. "Enamus kirjutatakse välja perearstide poolt, lisaks muidugi psühhiaatrite poolt. Peamised põhjused on une- ja ärevushäired," tõi Kadastik esile. 

Kirjeldatud on kõrvaltoimeid, koostoimeid ja tolerantsuse kujunemist

Mis on BZD tarvitamise riskid? Kõigepealt tekib Kadastiku sõnul tolerantsus. “Umbes pooltel tekib und soodustavale toimele tolerantsus 4–8 nädala jooksul,” tõdes ta.
Lisaks mõne uuringu järgi dementsuse risk suureneb, sest mälu ja kognitiivsed võimed alanevad.

“On kirjeldatud tasakaaluhäireid, reaktsioonikiiruse vähenemist. Laste ja vanurite puhul võib ravimil olla hoopis vastupidine mõju, nad muutuvad rahutumaks,” jätkas Kadastik.
Arvestada tuleb koostoimet teiste kesknärvisüsteemile toimivate ravimitega. Ohtlik on kombinatsioon näiteks opioididega, aga ka alkoholiga.

Kadastik rõhutas, et eakad on eraldi riskigrupp, kuna nende ainevahetus on aeglasem ja ravimid n-ö kuhjuvad. Neil tekib rohkem kõrvaltoimeid, muu hulgas ka kukkumisi ja traumasid.

“Samuti on eakamatel raskemad võõrutusnähud, kuni segadusseisundini välja,” lisas ta.
Sõltuvuse risk suureneb Kadastiku sõnul iseenesest igapäevasel kasutamisel juba mõne nädala jooksul. “Pikaajalistest tarvitajatest tekib see 25–30%, mitte kõigil,” jätkas ta. Tekib tung ainet tarvitada ja kontroll aine tarvitamise üle väheneb. 

Kui hakata läbi viima võõrutuskuuri, siis võõrutussümptomid on Helen Kadastiku sõnul nii füüsilised kui ka psüühilised. “Viimased enamasti meenutavad ärevushäiret. Seega on neid raske eristada ja ravi lõppedes ei saada aru, kas ärevushäire on taas tekkinud või on ikkagi võõrutusnähud,” selgitas psühhiaater.

Kõigi puhul pole sõltuvust võimalik ambulatoorselt ravida

Sõltuvus oleneb sellest, kas võõrutus toimub väiksema või suurema annuse tarvitamisest.

Näiteks unehäirete puhul määratakse ravimit väikeses annuses ja võõrutust saab edukalt teha ka ambulatoorselt.

Kõrge annuse sõltlased omavad Kadastiku sõnul aga tihti teisigi sõltuvushäireid ja nende puhul ei ole õnnestunud ambulatoorselt rahusti annuseid alandada. Kõne alla tuleks sel juhul statsionaarne ravi. “Vahel piisab, kui annus alandatakse siin terapeutilise annuseni, ei pea alati jõudma nn nulltolerantsini,” lisas ta.

Võõrutusnähud tekivad juba kas esimestel päevadel või ühe–kahe nädala jooksul, olenevalt annuse suurusest, millest sõltuvuses ollakse. “Püsivad need mitu nädalat või isegi kauem. Võõrutamine toimub astmeliselt, pikaajalise sõltuvuse korral võib järsk lõpetamine tuua kaasa isegi epileptilise hoo,” rääkis Kadastik. Kirjanduse järgi on kõige lihtsam võõrutada diasepaamist.

Selle puhul on võimalik ravimit väikese annuse kaupa vähendada. Viimasest annusest loobumine osutub aga siingi tihti kõige raskemaks ülesandeks kogu protsessis.

Lisaraviks on Kadastiku sõnul beetablokaatorid, antidepressandid vajadusel, sedatiivsed atüüpilised antipsühhootikumid, karbamasepiin.

“Võõrutusjärgne sündroom tekib 10–15%-l pikaajaliselt rahustisõltuvuses olevatest inimestest – see avaldub püsivas ja lainetavas ärevuses, unehäiretes, mis on visad taanduma,” rääkis ta.

Kokkuvõtteks on tema sõnul BZDde pikaajalisel määramisel mitmed riskid. Eraldi riskigrupiks on eakad, kellele aga paradoksaalsel kombel neid kõige rohkem määratakse, näiteks uneraviks.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

11. september 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.