Mart Levo: Ravimite kodeerimine päästab ohust

Võltsravimite vastu võitlemisest rääkis Mart Levo.
Võltsravimite vastu võitlemisest rääkis Mart Levo.

Mõne aasta pärast kehtima hakkavast üle-Euroopalisest võltsravimite direktiivist (FMD) ja muudatustest-kohustustest, mis seoses sellega tekivad, rääkis Meditsiin 2017 konverentsil Ravimite Ehtsuse Kontrolli Sihtasutuse juhataja Mart Levo.

Selles probleemis, et legaalses jaotussüsteemis on võltsravimid, ei ole Levo sõnul mitte midagi uut. "Arvestades seda, et ravimite poolelt toimub strukturaalne kallinemine - uuemad ravimid on kallimad, kui varasemad, siis see ahvatlus neid võltsida ajas ainult tõuseb," kinnitas ta. Seda tunnistati tema sõnul Euroopas aastal 2011, kui võeti vastu võltsravimite direktiiv. See direktiiv ütles väga selgelt, et tuleb astuda samme selleks, et võltsitud ravimid ei satuks patsientide kätte.

"Sellest läks päris mitu aastat mööda ja 2016. aasta veebruaris võeti vastu detailne määrus selle kohta, mis on need sammud, mida võiks astuda selleks, et süsteem toimima hakkaks," rääkis Levo. Kõige olulisem kuupäev on 9.02.2019, kui kõikides Euroopa riikides ja Euroopas tsentraalselt peab olemas olema ühtne IT-süsteem, mis võimaldab tuvastada, kas ravim on autentne või tegemist on võltsitud ravimiga.

Tsentraalne andmekogu üle Euroopa

Kuidas selle süsteemi haldamine Euroopas käib? "Luuakse tsentraalne andmekogu, kuhu kõik  tootjad sisestavad andmed ravimite kohta, mis Euroopa turule lähevad" rääkis Levo. Iga liikmesriik teeb koostöös apteekrite ja hulgimüüjatega vastava organisatsiooni andmekogu, tootjad omakorda aga loovad turvalised pakendid, mis võimaldavad neid identifitseerida.

"Kui me vaatame seda, mis Euroopas on tehtud - on loodud EMVO (Euroopa ravimite ehtsuse kontrolli organisatsioon), ehk tsentraalne halduse organisatsioon. See andmekogu hakkab koondama informatsiooni üle terve 32 riigi," rääkis Levo.

Iga ravimipakend saab unikaalse koodi. "Varem ei ole kunagi iga individuaalne pakend olnud identifitseeritav, uues süsteemis muutub iga ravimipakk identifitseeritavaks," rõhutas Levo koodide unikaalsust. Teise olulise aspektina toob ta välja, et saab olema määratletud, millistele turgudele on pakend mõeldud. "Juhul, kui ravimipakendeid pakendatakse ringi, on pakendile vajalik anda uus kood," rääkis Levo.

"European Hub (EMVO poolt hallatav andmekogu, kuhu liidestuvad kõikide riikide kohalikud andmekogud) suhtleb iga riigis oleva rahvusliku süsteemiga, suhtlus käib tsentraalse ja igas riigis oleva süsteemi vahel," selgitas Levo. "Iga tootja sisestab info Euroopa tsentraalsesse andmebaasi ja sealt läheb infovoog riikide andmebaasidesse. Informatsioon, millised pakid millisesse riiki on määratud, arvestatakse kõigis nendes riikides, kuhu tootja ütleb, et see pakend peaks jõudma," tutvustas Levo süsteemi. Kõige lõpuks on ka ettevõtted, kes suhtlevad kohaliku süsteemiga - apteekrid, hulgimüüjad ja ka haiglad.

Tegemisi jagub, sest igas riigis on vaja asutada andmesüsteemid. Edasi tuleb luua ühendused 2500 tootjaga, et tootjad saaksid pakendid sinna süsteemi sisse kanda. Lisaks on apteeke Euroopas hinnanguliselt 150 000, hulgimüüjaid 10 000, haiglaid on umbes samapalju, lisaks veel hooldekodud jne. "Kõigepealt - tootjatelt nõutakse, et nad reaalselt disainitaks pakendid ringi, vahetatakse välja tootmisliinid. Apteekrite osa  - skännerid koodide lugemiseks tuleb välja vahetada ja kindlustada, et ravimid ja süsteem räägiks omavahel," loetles Levo mõningaid kohustusi.

Eesti esirinnas

"Alustasime diskussiooni mais 2015, septembris allkirjastasime vastastikkuse arusaamise memorandumi hulgimüüjate-apteekritega ja siis me rääkisime läbi päris pikka aega ja selle aasta oktoobris sai loodud Ravimite Ehtsuse Kontrolli SA," kirjeldas Levo. "Novembris moodustasime me juhtgrupi, millega me jätkame töö planeerimist," rääkis Levo.

Eesti oma tegevustega paistab Euroopas hästi välja. "Euroopas on ainult kaks rohelist (seda süsteemi kasutavat) maad - üks on Saksamaa, kuna seal on analoogilist süsteemi kasutatud juba pikki aastaid, nende muudatusvajadus on väike. Teiseks on Rootsi, mis alustas hästi varakult ja sõlmis oma esimesed lepingud ka hästi varakult," rääkis Levo. Eesti kuulub tema hinnangul pigem etteotsa ja seal tahab Eesti ka olla, sest protsessi mastaabi tõttu läheb süsteemi testimine tõenäoliselt väga tihedaks 2017-2018. aastal. Seega, mida varem valmis olla, seda parem.

"Me ütlesime, et eelistame tsentraalset lahendust, et vältida vigu, mis on süsteemiga seotud," ütles Levo lõpetuseks. Süsteemi elluviimiseks on aega napid 26 kuud.

Loe konverentsil Meditsiin 2017 kõneldust rohkem 10.01. ilmunud Meditsiiniuudiste lehest.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

KURESSAARE HAIGLA otsib RAVIJUHTI

Kuressaare Haigla SA

31. jaanuar 2018

Meditsiini­uudised

5. detsember 2017

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2017

Laadi PDF

Tervise­uudised

november 2017

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.