Palgateemast haigekassa täna ei räägi

Haigekassa hoone.
Haigekassa hoone.

Haigekassa nõukogu kinnitas selle aasta eelarve, mille kohta saadetud pressiteade näitab igas vallas kasvu. Pressiteates pole ridagi palgakomponendist, mille taga on hetkel kollektiivleppe sõlmimine ja näiteks ka perearstide rahastuse n-ö külmutamine.

Haigekassa nõukogu kinnitas reedesel koosolekul haigekassa 2017. aasta eelarve, mille kogumaht on 1,1 miljard eurot. Eelarve kasvab võrreldes möödunud aastaga 10,1%, sh tervishoiuteenuste eelarve 8,2%.

Eriarstiabi eelarve suureneb võrreldes mullusega ligikaudu 21 miljonit eurot (4%) ja on käesoleval aastal 598 miljonit eurot. Aasta alguses valitsuse poolt eraldatud täiendavad 10 miljonit eurot planeeriti eriarstiabi teenuste kättesaadavuse parandamiseks. Erilist rõhku pööratakse sealjuures infarkti ja insuldiravi paremale ligipääsetavusele. Lisaks hakatakse täiendavalt hüvitama enam kui 200 inimesele bioloogilist ravi.

Haigekassa fookuses on tänavu hambaravi, mille eelarve kasvab võrreldes möödunud aastaga 36% ehk 33,4 miljoni euroni. Kasv on tingitud uuest  hambaravihüvitistest, millega haigekassa tagab alates juulikuust täiskasvanutele hambaravi teenuseid 30 euro ulatuses aastas. Teatud kindlustatute grupid, kes juba saavad hüvitist, saavad alates juulist aastas kuni 85 euro suuruse kompensatsiooni. Ortodontia eelarve kasvab võrreldes 2016. aastaga 40% ja täiskasvanute vältimatu hambaravi 23%.

Perearstiabi kogumaht suureneb käesoleval aastal 106,9 miljoni euroni, mis on ligikaudu 7% enam mullusest. Perearstiabi eelarvekasvus on oluline roll tervisekeskustel, mis on osa esmatasandi teenuste paketi kaasajastamisest. Uuendusena on sel aastal perearstiabis kohandatud pearaha ja baasraha sisu. Nüüdsest tasutakse pearaha arvelt ainult meditsiinitöötajatega seotud ja nimistusse kuuluvate patsientide arvust tulenevad kulud, s.o arsti, õe ja assistendi tööaeg ja asendused puhkuste ajal. Baasraha eelarvesse jäävad kõik kulud, mis ei ole seotud arsti nimistusse kuuluvate patsienti arvuga, s.o seadmed, ruumikulu, sisustus, aga ka transport, koolitus, tööriided ja asjaajamisega seotud kulud. Võrreldes varasemaga on pearahast baasrahasse tõstetud kulud ruumidele, sisustusele, IT riist- ja tarkvarale, tööriietele ning üle üheaastase kasutusega seadmetele.

Samuti suurenevad perearstiabis fondid: uuringufondi eelarve suureneb 7%, tegevusfondi 83% ja teraapiafondi eelarve 79% võrreldes 2016. aasta eelarvega. Patsientidele olulise nõuandetelefoni 1220 eelarve kasvab 4%. Kuna Eesti perearstide kvaliteeditase liigub tõusvas joones, on tänavu kvaliteedi lisatasudeks planeeritud 37% enam, s.o 2,9 miljoni euro väärtuses lisatasusid.

Sel aastal kasvab ka kindlustatutele soodusravimite hüvitamise eelarve 131,1 miljoni euroni, s.o 15% enam kui mullu.  Välisriigis osutatud tervishoiuteenuseid on planeeritud 10% enam kui mullu, välisravi eelarve on kokku 9,1 miljonit eurot.

Õendusabi eelarve kasvab võrreldes möödunud aastaga 2%, kogumahuga 30,7 miljonit eurot.

Käesoleval aastal on ajutise töövõimetuse hüvitiste eelarve 140,3 miljonit euro, mida on 19% enam kui mullu.  Ajutise töövõimetuse hüvitiste kasv tuleneb keskmise palga jätkuvast tõusust ja tööhõive suurenemisest, mistõttu haiguslehti kasutatakse rohkem ning väljamakstavad hüvitised on suuremad.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib DIAGNOSTIKAKLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

03. detsember 2018

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib JÄRELRAVI KLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

10. detsember 2018

Meditsiini­uudised

6. november 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.