Peep Laanmets: südamehaiguste ravi taset tuleb hoida

Põhja-Eesti Regionaalhaigla intensiivkardioloogia osakonna arst ning Eesti Kardioloogide Seltsi president Peep Laanmets .
Põhja-Eesti Regionaalhaigla intensiivkardioloogia osakonna arst ning Eesti...

Põhja-Eesti Regionaalhaigla intensiivkardioloogia osakonna arst ning Eesti Kardioloogide Seltsi president Peep Laanmets ütleb, et praegu on kõige suurem väljakutse kardioloogias see, kuidas hoida väheneva rahastuse tingimustes ravi taset senisel tasemel.

"See on kõige suurem mure," ütleb Laanmets värskes Regionaalhaigla ajakirjas.

Viimase aastaga on kärbitud kardioloogia eelarvet alla 5 miljoni euro (arvestame siia 2016 kärpe ja 2017 kava). Kulupõhiseks on tehtud kõik ülekattega teenused, kuid asemele pole antud midagi ehk teenused, mis on alarahastatud või puuduvad hinnakirjast hoopiski, pole ka 2017 tervishoiuteenuste loetelus korrigeeritud.

"Oleme nõus, et näiteks stendid (mille hinnad 2016. aastast diferentseeriti ja kulupõhiseks muudeti) olid ülekattega. Samas on seda ülekatet kasutatud haigekassa hinnakirjaväliste, kuid sellegipoolest äärmiselt vajalike teenuste ülalpidamiseks. Ja neid on palju, meie alal 30 kindlasti. Neist 8–9-le oleme juba 2010. aastast haigekassalt finantseerimist taotlenud. Näitena võib tuua valveringid – näiteks infarktihaigete 24/7 valveteenistus või ka teine arst kardiointensiivis. Taolisi teenuseid oleme majandanud praegu kasumlike teenuste arvel, kuid kui nüüd tuleb teha ülekattega teenused kulupõhiseks, siis me peame kuskilt järele andma," ütleb ta.

Mida see tähendaks patsiendile?

„Patsiendile tähendab see seda,  et näiteks infarktihaige ööpäevaringset valvet ei finantseerita, kardioloogiliste teenuste loetelus seda teenust ei ole. On oht, et me kukume kvaliteedis kümme aastat tagasi. Kolmandik patsiente jääksid tänapäevase efektiivse ravita, kui nad juhtuvad sattuma n-ö valel ajal haiglasse (trombolüüs on teatavasti 50–70% edukusega). Sisuliselt jääks katmata 76 protsenti ajast (nädala 168 tunnist on tööaeg 40 tundi – toim),” ütleb Laanmets.

„Seejuures on meil olemas kõik, mida kaasaegse ravi osutamiseks vaja. On inimesed, on teadmised, kogemused, moodne tehnoloogia. Näiteks on meil kaks angiograafi koronaarinterventsioonideks ning me võiks teha nendega poole rohkem protseduure. Praegu aga kallid aparaadid osa ajast seisavad, kuna lepingumahtu ei ole.

Doktor selgitab, et järgmisest aastast aga seab haigekassa hinnapiirid näiteks ka südamestimulaatoritele. Seni on olnud kasutusel meil maailma tasemel seadmeid, mis pole kõige odavamad, kuid hea kvaliteedi ja tehnilise  toega. „Implanteeritavad defibrillaatorid näiteks annavad ise arstile üle interneti teada, kui patsiendi tervise ja elu huvides on vajalik kiire sekkumine. Me ei taha neid seadmeid kasutada mitte sellepärast, et need on uhked, vaid seepärast, et need võimaldavad patsientidele parimat teenust,” selgitab Laanmets.

Haigekassa esialgse plaani kohaselt oleks tulnud haiglatel (või siis patsientidel) juurde maksta kuni 1000 eurot osa stimulaatorite eest. „Õnneks tundub, et selle apsaka suudame korrigeerida,” loodab Laanmets ja lisab, et paraku ei ole planeeritavas hinnakirjas järgmisest aastast aga keerukamate stimulaatorite paigaldusteenust, mistõttu jääb meile praegu selgusetuks, kuidas kaetakse haigekassa meelest see kulu. „Haigekassa eeldab arstidelt tasuta töötegemist. Meie arvates said need ajad aga läbi juba 25 aastat tagasi.”

Ennetada ja ravida

Südame-veresoonkonnahaigused on Eestis jätkuvalt surma põhjustena esimesel kohal. Nende ennetusele pöörab Kardioloogide Selts väga suurt tähelepanu, kuid Laanmetsa sõnul on kahjuks vähemalt infarkti ennetusega küll nii, et ega seda enne sageli ei tehta, kui infarkt juba käes on.

„On inimlik mõelda, et ehk minust läheb see mööda. Kõik me teame, et suitsetamine, liigne kehakaal ja väheliikuv eluviis on tee südamehaigusteni, kuid oma mõnusat elustiili on raske muuta. Kõik on kuulnud, et kõrget kolesterooli tuleb ravida. Aga inimlik on mõelda, et kui näit on vaid natuke tõusnud, siis pole hullu midagi, ja kui pole ka mingeid kaasuvaid haigusi, siis tundub olema palju olulisemaid teemasid, millega tegeleda.

Seda enam, et vahepeal ilmub ka artikleid, kuidas kirjutatakse, et kolesterool on hoopiski hea ja vajalik ning kolesterooli taset alandavate ravimite müük on puhas ravimfirmade ja kardioloogide vandenõu. Inimesed usuvad selliseid artikleid sageli kergemini kui arste ja sellised lood mõjuvad tõhusamalt kui rääkimine sellest, et näiteks suitsetamine tuleb maha jätta.

Aga Kardioloogide Selts kindlasti tegeleb selle väärarusaama kummutamisega jõudumööda – oleme avaldanud ajakirjanduses ka vastuväiteid ja korrektuure. Naljaga pooleks öeldes, siis tõhusad vahendid infarktiennetusel on lumepuhuri ja elektroonilise muruniiduki ostmine, sest infarkt tabab inimesi sageli just füüsilisel pingutusel nagu talvel lumerookimisel või suvel muru niitmisel,” räägib Laanmets. „Infarkt on heaoluühiskonna haigus ja kuulub paratamatult selle juurde. Hea ja kaloriterikas söök, vähe liikumist, taustal suhkruhaigus, mille sagedus aina tõuseb. Probleem on aga see, et inimesed ei tunne infarkti ära – abi kutsumisega jäädakse hiljaks. Just siin tuleks tegeleda selgitustööga.”

E-võimalusi tuleks kasutada tõhusamalt

Infarktihaigete hospitaliseerimisest rääkides heidab Laanmets kivi ka meditsiinikorralduse kapsaaeda.

„Elusid päästaks see, kui eksisteeriks üle-eestiline infarktihaigete hospitaliseerimise kord. Praegu on selles vallas liiga palju juhuslikku. Oletame, et kiirabi diagnoosib infarkti ja haige viiakse lähimasse infarktiga tegelevasse haiglasse – Tallinnas on neid kolm, Tartus üks, lisaks maakonnahaiglad. Aga infarktihaiget ei ole vaja viia lähimasse haiglasse, vaid lähimasse haiglasse, kus on ööpäevaringne võimalus infarktisoon kohe avada ning kus on olemas ka võimekus raskes šokis haiget elus hoida kriitilise perioodi vältel. Samal ajal patsiendi haigla poole sõidutamisega võiks juba toimuda EKG edastamine kiirabist haiglasse, et me näeksime ennetavalt, milline haige meile saabub. Selle info järgi saaksime otsustada, kui raske haigega on tegemist ja vajadusel töövälisel ajal arstid kohale kutsuda. Säästaksime pool tundi või kuni tunni. Aeg on aga infarktiravis kriitilise tähtsusega. Praegu on selline EKG edastamise võimalus olemas vaid paaris reanimobiilis ja kasutust praktiliselt ei leia, kuna süsteem ei ole optimaalne. See peaks olema aga kõikides kiirabides. Me oleme ikkagi e-riik ja peaksime kasutama võimalusi, mida tänapäevane tehnoloogia pakub,” on Laanmets veendunud.

„Ainuüksi see lihtne süsteem annaks võimekuse ravida rohkem infarktihaigeid ja päästa enam elusid. Siin on vaja sotsiaalministeeriumi algatust, et see süsteem luua.”

Laanmets ütleb, et 40 protsenti infarktihaigetest ei jõuagi haiglasse, kuid nendest, kes haiglasse jõuavad, jäävad elama tänapäeval 95 protsenti. „Vaid 5 protsenti sureb haiglas infarkti tõttu ning see on väga väike protsent, arvestades haiguse tõsidust. Samas ma näen, et kui nüüd infarkti ravi rahastamist oluliseks ei peeta ja haigekassa ei hakka infarkti invasiivse ravi ööpäevaringse valveteenistuse olemasolu finantseerima, võib see protsent suureneda oluliselt. Väga kurb perspektiiv,” sõnab Laanmets.

Innovatsioon ei teki tühjalt kohalt

Regionaalhaigla uues kardiointensiivis on kõik ülimalt modernne. Kohad on sisustatud 12 patsiendile. „Asi on niivõrd tipptasemel, et Euroopas pole palju haiglaid, kus kasutataks nõnda kaasaegseid süsteeme,” ütleb Laanmets. „Investeeringud on olnud väga suured, aga paraku on mul siit üsna raske näha edasi positiivset stsenaariumit. Ma ei näe allikaid, kuidas finantseerida edasist innovatsiooni.”

Laanmets on veendunud, et inimeste taha ei jää miski, sest meil on palju häid ja oma tööd pühendumusega tegelevaid kardiolooge. „Innovatsioon kardioloogias ja ilmselt igal erialal on aga täiesti rahastamata,” ütleb Kardioloogide Seltsi juht.

„Kogu innovatsioon on praegu puhtalt arstide entusiasmile rajatud. Näiteks kui tahaksime hakata tegema mõnd uudset protseduuri, küsib haigla juhatus kohe, kas on see haigekassa hinnakirjas sees. Loomulikult ei ole, sest tegemist on ju uue asjaga. Haigekassa aga tahab, et meil oleks selle tegevusega juba kogemused või vähemalt, et teenusel oleks tugev tõenduspõhisus. See kõik on üldjuhul tore, kuid on protseduure ja teenuseid, millele ei tehta kunagi suuri uuringuid nende harva kasutussageduse tõttu, kuigi teenus iseenesest võib olla mitmel pool arenenud riikides kasutusel. Samuti on kardioloogia väga kiiresti arenev eriala – paari aasta tagused tõed praegu tihtipeale enam ei kehti ning üle paari aasta vanuseid õpikuid ja ravijuhendeid sageli kasutada ei saa. Haigekassa küll on paraku arvamusel, et 2008. Aasta ravimkaetud stendide rakendustingimused on siiski mõistlikud. Ehk et nokk-kinni-saba-lahti olukord. Siiani oleme uusi teenuseid haigla juhatuse loal arendanud kasumlike tegevuste arvel, kuid haigekassal peaks olema innovatsioonifond ja igal rahastataval teenusel võiks juures olla protsent innovatsiooni jaoks. Ainult nii saaks areng olla toetatud. See on meditsiinis aga ülioluline, sest kõik areneb lausa peadpööritava kiirusega ning ajaga kaasaskäimine on äärmiselt tähtis.”

 

Lisa kommentaar

  • Kristina Traks

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

11. september 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.