Aug: Kaebuste hulk tõotab kasvada

Lembi Aug rääkis vastutuskindlustusest.
Lembi Aug rääkis vastutuskindlustusest.

Eesti Arstide Liidu juht Lembi Aug ütles Meditsiin 2017 konverentsil, et üha kasvavad invasiivsed ravi- ja uurimismeetodid tõstavad tüsistuse riski ja kaebustega lõppevaid juhtumeid tõotab tulevikus tulla rohkem kui seni. Kas loodavast vastutuskindlustusest on arstidele selles olukorras tuge?

Arstide vastutuskindlustusest ehk teise nimetusega patsiendikindlustuse seadusest on Eestis räägitud juba 2011. aastast, eelkõige seoses Euroopa Liidu piiriülese tervishoiuteenuse direktiivi koostamise ja ülevõtmisega. Mullu muutus teema aga eriti aktuaalseks, sest Euroopa Komisjon otsustas hakata tegelema selle sisulise ülevõtmise analüüsiga liikmesriikides.

Direktiivi kohaselt on piiriüleste tervishoiuteenuste puhul luua mehhanismid, et tagada sobivad heastamismeetmed ja hüvitis tervishoiuteenustest tuleneva kahju korral.

Arstide liidu juht Lembi Aug ütles, et vastutuskindlustuse eesmärgid on väga inimkesksed - ühest küljest kannatanule tekitatud kahju hüvitamine, teisest küljest kahju tekitaja vabastamine nimetatud kohustuse täitmisest.

Kahju hüvitamise nõude võib esitada Augi sõnul esitada nii kindlustusvõtja kui ka kindlustusandja vastu. Mõttekam on tema hinnangul aga esitada see kindlustuseandja vastu, kuna sel on vahendid kahju hüvitamiseks suuremad ning kindlustuse nõude täitmine ja kahju hüvitamine on tõenäosem ja kiirem.

Praegu on kahjuhüvitamise nõude esitamisele seatud piiriks viis aastat hetkest, mil kahjukannatanu sai rikkumisest teada. See tähendab arstide liidu juhi sõnul, et aeg, mil kaebus tuleb, võib olla reaalselt pikem kui viis aastat. "Kui inimene viie aasta jooksul saab rikkumisest teada, esitab siis nõude, ent juhtumist on selleks hetkeks möödas võib-olla seitse või enam aastat," selgitas ta. "Meditsiinis on see protsess väga pikk ja need kahjunõuded võivadki tulla n-ö aegade tagant."

Praegu on inimesel, kes kahtlustab, et tervishoiuasutuses on tema ravi või diagnoosimisega eksitud, võimalus pöörduda paralleelselt nii kohtusse kui ka esitada kaebus sotsiaalministeeriumi juures tegutsevale tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjonile. Aug tõi välja, et kui varasemalt olid inimesed mõneti leplikumad, võib-olla osalt ka tänu väiksemale teadlikkusele oma õigustest, siis üldiselt lähevad kaebused ja kahju hüvitamise nõuded tervishoiuteenuse osutajate vastu aasta-aastalt populaarsemaks.

Arstide liidu juht jätkas, et ekspertkomisjon menetles aastani 2009 alla saja kaebuse aastas. Maksimum kaebuste hulk tuli 2013. aastal - 137 kaebust, millest vigu leiti 30 juhul, neist arstlikke vigu oli 25, muud olid seotud puudustega suhtlemises ja töökorralduses või puudutasid vajaka jäämiseid dokumenteerimises.

"Nüüd on neid kaebusi igal aastal olnud üle saja, õnneks on see hetkel stabiilne. Teisalt, kui arvame juurde kohtuvälised kokkulepped tervishoiuasutustega ja kohtusse pöördumised, siis on see pigem tõusev trend tervishoius," lisa ta. Ka läheb meditsiin Augi sõnul üha n-ö aparaatsemaks, invasiivsed ravi- ja uurimismeetodid tõstavad tüsistuse riski ja kaebustega lõppevaid juhtumeid võib tulla edaspidi rohkem.

Vastutuskindlustuse väljatöötamisega alustati sotsiaalministeeriumis 2016. aasta algul intensiivselt, meenutas Aug, aga korrektset seaduse väljatöötamiskavatsust konkreetsete tähtaegadega seni teada ei ole.

Arstide liidu juht rääkis, et sotsiaalministeeriumis aprillis toimus arutelul leiti, et kõige tähtsam on mittesüüline süsteem, mis on tervishoiuteenuse tarbimise tagajärjel kahju kannatanud isikute õiguste tagamise seisukohast kõige efektiivsem ja hoiab ära pikaajalised ja süü selgitamisele orienteeritud kohtumenetlused. "Algul räägiti ka sellest, et see toimub patsiendifondi ehk avalik-õigusliku juriidilise isiku baasil, nüüd enam kindlat seisukohta siiski ei ole selle kohta, kumb oleks õigem, kas avalik-õiguslik või eraõiguslik juriidiline isik. Seda näitab tulevik," sõnas Aug.

Eesti Arstide Liit on omalt poolt välja pakkunud VÕS § 770 muudatuse, mis sätestab, et tervishoiuteenuse osutaja ja kvalifitseeritud arst, hambaarst, iseseisvalt tervishoiuteenust osutav õde või ämmaemand, kes tegutseb tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud töölepingu või muu sellesarnase lepingu alusel, vastutab tervishoiuteenuse osutamise tagajärjel tekkinud tervisekahju eest patsiendikindlustuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses juhul, kui kahju tekkimine oleks olnud tervishoiuteenuste osutamisel teisiti tegutsemisega tõenäoliselt välditav.

"See sõna "tõenäoliselt" on sellepärast, et me kunagi ei tea, kas teisiti tehes oleksime saanud sama tulemuse või muu," lisas Aug.

Mis vastutuskindlustusest edasi saab? Arstide liidu juhi sõnul on räägitud, et uus süsteem hakkab kehtima 2018 1. jaanuaril. "Kas see seadus tõesti nii kiiresti valmis saab ja kehtima hakkab, saame näha, sest see on tegelikult juba varsti - aasta pärast," ütles ta.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

9. oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.