Kalda: Tekitada tuleb motivatsioonimehhanismid

Ruth Kalda tutvustas peremeditsiini olevikku ja tulevikku.
Ruth Kalda tutvustas peremeditsiini olevikku ja tulevikku.

TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi juhataja, professor Ruth Kalda rääkis konverentsil Meditsiin 2017 sellest, mis probleemid peremeditsiinis käes on ja ees ootavad.

Milline on meie perearstide koondpoortree 2016. aastal? 93% perearstidest on naised. Suure naiste osakaalu poolest me eristume kõigist teistest arstlikest erialadest. Keskmiselt on perearstid 55 aastased - alla 40aastaseid on vaid 8%. Hiiumaal on aga kõik perearstid juba üle 50 aasta. Seega saab järgneva 15 aasta jooksul 65aastaseks 462 praegu töötavat perearsti, mis tähendab, et nad hakkavad suhteliselt üheaegselt pensionile minema.

Õdedega on tegelikult isegi veidi keerulisem olukord. Igas nimistus on vähemalt 1 õde ja vähem kui kolmandikul on kaks pereõde. Õed on küll veidi nooremad - mediaanvanus on 47 aastat ja järgneva 15 aasta jooksul saab 65 aastaseks 364 õde.

Probleemiks on aga õdede nappus. Õe põhiõppe lõpetamise järel asub pereõena tööle vaid 5% õdedest. Õdede arv on suurenenud põhiliselt perearstiabi välise tervishoiusektori arvelt, mis meile tegelikult sugugi rõõmu ei tee.

Seega on järgnevatel aastatel vaja juurde koolitada nii arste kui ka õdesid ja lähiaastatel on kõige põletavam vajadus koduõdede järele.

Perearsiteenuse osutamisel mudel on aastatel 1991-2016 olnud üksikpraksis. Meil on 466 üldarstiabiosutajat ehk haigekassa lepingupartnerit. Grupipraksiseid on 121 ehk 26%. Soolopraksiseid 345 ehk 74%. Paraku ei suuda me üksikpraksise vormis tagada sellist perearstiabi, nagu meilt oodatakse. Meid võrreldakse eelkõige põhjamaadega, kuid me saame enda poolt pakutud teenuseid võrrelda siiski ida-euroopaga - nendega võrreldes me oleme heal tasemel.
Kahjuks ei ole meil kõigil nimistutel oma perearsti. Tänavu on Eestis kokku 799 nimistut, millest on oma perearst 776 nimistul. 23 nimistut töötavad ajutiste asendajatega ja probleem on eelkõige maapiirkondades. Noored pole valmis sinna tööle minema minimaalse sissetulekuga, mis sõltub ju otseselt nimistu suurusest.

Eriarstiabi kättesaadavus praegustes tingimustes, kus toimub võrgustamine ja GKS ning rahastamine on napp, survestab veelgi esmatasandit. Me peame mõtlema, kuidas senisest rohkem esmatasandil ära teha. Väljakutseks on ka see, kuidas perearst saaks ka ise edasi areneda, kuidas ta saaks rohkem pakkuda. Me peame mõtlema, milline on see ahvatlev perearstimudel, mis tooks rohkem noori esmatasandile.

Aastaks 2020 peaks olema pooled uued esmatasandi tervisekeskustest uute koosseisudega valmis ja juba 2018. aastal peaksid esimesed neist tööle hakkama. Seega on 2017. aasta üleminekuperiood tervisekeskustele, mil tuleb ministeeriumi ja haigekassaga kokkulepped saavutada. Kokku tuleb leppida ruuminõuetes, teeninduspiirkondades, uutes teenuselepingutes ja töötamise põhimõtetes - kas me jääme nimistu- või saame keskusepõhiseks. Kokku tuleb leppida ka uute teenuste rahastamises, füsioterapeuti õiguses töötada perearsti meeskonnas, tööjuhendites, kvaliteedi käsiraamatus perearstikeskus vs tervisekeskus. Praegune rahastamine läbi teraapiafondi ei loo ühtset meeskonda ja vajalikud spetsialistid ilmselt ei taha meile sellistel tingimustel tervisekeskusesse tulla.

2017. aastal on vaja komplekteerida ka tervisekeskuste meeskonnad. Paraku on kõigi nende ettenähtud spetsialistide nappus - seega tuleks kindlasti suurendada koolitustellimust. Samas, kui meil olekski need spetsialistid olemas, siis kuidas tagada, et nad töötaksid esmatasandil? Ma usun, et selleks on vaja leida rahalised hoovad. Spetsialistid tuleks jagada ka regionaalselt, et nad ei koonduks vaid suurlinnadesse. Tekitada tuleb motivatsioonimehhanismid.


Kriitiline teema, mis lähitulevikus tõstatub, on perearsti väravavahifunktsioon - teeme sotsiaalministeeriumile ettepaneku arendada ja laiendada saatekirja nõuet eriarstiabis, et toetada patsientide ooteaja diferentseeritust tulenevalt diagnostika- ja ravivajadusest. Muudatused ei saa toimuda siiski kohe, sest need eeldavad raha, personali, perearstide lisakoolitust.
E-saatekiri ja e-registratuur aitavad kindlasti muuta tervishoiuteenust süstemaatilisemaks ja korrastada kogu süsteemi, kuid kindlasti ei ole see aga sarnaselt patsiendi enda vastutuse võtmisega kiire lahendus. Suhtumise muutumine on võimalik, kuid raske…

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

4. detsember 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

november 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.