Apteekrid ei ole rahul seadusemuudatuste tehniliste detailidega

Eesti Apteekrite Liidu peaproviisor Kaidi Sarv.
Eesti Apteekrite Liidu peaproviisor Kaidi Sarv.

Eesti Apteekrite Liit pole nõus sotsiaalministeeriumi poolt planeeritud ravimiseaduse muudatustega praegu plaanitaval kujul.

Ravimijäätmete käitlemine üldapteegis
Kavatsuse kohaselt soovitakse teha apteekidele kohustuseks hoida apteegi müügisaalis eraldiseisvat, märgistatud, apteegitöötajate järelevalve all asuvat kõlbmatute ravimite kogumise anumat. Apteekrite Liit leiab et selline kohustuslik nõue ei ole põhjendatud. Jäätmete sortimise ja kogumise korraldamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne ning “tootja maksab” põhimõtte kohaselt peavad tarbijatel tekkivate ravimijäätmete kogumist praktiliselt korraldama ravimite tootjad ja Eestisse sissevedajad (hulgimüüjad). Apteegid osalevad ravimijäätmete tagasikorjamisel üksnes seetõttu, et see on turvaline, elanikele hästi kättesaadav ning aitab seeläbi vältida ravimijäätmete sattumist looduskeskkonda. Jäätmekogumisnõude hankimise, ravimijäätmete kogumise ja äraveo kohustuse saab panna üksnes ravimite tootjatele ja sissevedajatele, mitte apteegile. Samuti peab jääma apteegi enda otsustada, kas jäätmekogumisnõu asub müügisaalis või apteegi tagaruumis.  

II Müügiloata ravimite kättesaadavus
Kavatsuse kohaselt soovitakse anda müügiloata ravimite sisseveoõigus haiglaapteegi tegevusloaga tervishoiuteenuse osutajatele. Apteekrite Liit muudatust ei toeta. Kui haiglad saavad õiguse müügiloata ravimite sisseveoks, soodustab see haiglates müügiloata ravimite kasutamist. Tervishoiuteenuse osutajad (haiglad) kasutavad müügiloata ravimeid juba praegu ebaproportsionaalselt palju. Üldapteekides esineb sageli juhtumeid kus patsient pöördub apteeki ravimiga, mille kasutusotstarvet ja –viisi ta soovib apteegis täpsustada. Selgub, et tegemist on müügiloata ravimiga mille patsient on saanud haiglast. Haiglate soov kasutada odavamaid ravimeid võib olla mõistetav, kuid selliste ravimite kasutamine ei saa kujuneda tavapraktikaks (nagu praegu paraku sageli ette tuleb). Haiglatele müügiloata ravimite sisseveo õiguse andmine suurendab müügiloata ravimite kasutamist haiglates veelgi.

III Ravimite valmistamine teise apteegi tarbeks 
Apteekrite Liit ei nõustu ravimite valmistamise kohustuse kaotamisega apteekidel. Ravimite valmistamine, valmisravimite väljastamine ning ravimialane nõustamine on apteegi põhiülesanded. Ravimite valmistamise nõude kaotamine ei ole praegu (enne aastat 2020) mingil viisil põhjendatud.  

IV Lennujaamas asuva apteegi nõuded
Kavatsuse kohaselt on plaanis vähendada lennujaamas asuva apteegi nõudeid. Apteekrite Liit on erandite tegemise vastu. Nõuete vähendamine lennujaamas tegutsevale apteegile eeldab nõuete vähendamist ka sadamates, bussijaamades jm “rändekeskustes” asuvatele apteekidele. Iga apteeki avav ettevõtja peab kaaluma apteegi avamisega kaasnevaid võimalusi ja kohustusi. On selge, et lennujaamas võib üüripinna ruutmeetrihind olla tavapärasest kõrgem. Samas ei ole see argumendiks, et kallitel üüripindadel olevate apteekide ruuminõudeid vähendada. 

V Erialane koolitus
Kavatsus lisada proviisorite ja farmatseutide erialase koolituse hulka täiendavalt ka tervishoiuasutuste (haiglate) koolitused ei ole põhjendatud. Erialaorganisatsioonide korraldatud farmaatsiaalased koolitused arvestatakse erialase koolituse hulka juba praegu.  

VI Tegevusloa ülevalolek ofitsiinis
Apteekrite Liit on vastu üldapteegi tegevusloa väljapaneku nõude kaotamisele
Külastajatele nähtaval kohal olev tegevusluba on vajalik selleks, et tarbija teaks, kelle poole olulise probleemiga pöörduda. Tegevusloal on pädeva isiku - apteegi juhataja - nimi. Olukord, kus apteegi juhataja peab arvestama sellega, et tema nimi on teada ja teda võidakse küsida, ei ole mugav nendele proviisoritele, kes ise reaalselt apteegis ei tööta (“töötab” üksnes diplom). Apteegi juhataja nimega tegevusluba ofitsiinis distsiplineerib kõiki osapooli ja on üheks seaduskuulekuse motivaatoriks. 

VII Ravimite sisse- ja väljaveoload, turustamisloa kaotamine, müügiload, ravimireklaam jt eelpool käsitlemata ettepanekud
Tegemist on muudatustega, mille põhjendatust ja vajalikkust ei oska Apteekrite Liit praeguste teadmiste pinnalt hinnata ning loodab, et kavatsuse sisukust hindavad asjaomased organisatsioonid ja ametnikud parimal võimalikul viisil.  

VIII Täiendavad ettepanekud õigusaktide väljatöötamiseks ja täiendamiseks Avalik-õigusliku Proviisorite Koja loomine
Kaks aastat tagasi avaldasid erinevad osapooled (Riigikogu sotsiaalkomisjon, Sotsiaalministeerium, farmaatsiaorganisatsioonid, farmaatsiaõpet andvad haridusasutused jt) toetust avalik-õigusliku Proviisorite Koja loomisele. Koja keskne ülesanne on ravimite kättesaadavuse (ehk apteegivõrgu olemasolu) tagamine kõikjal Eestis, apteekrite erialaste teadmiste tõstmine jt apteegivaldkonnas oluliste küsimuste lahendamine. Praeguseks on Proviisorite Koja seaduse väljatöötamine aga takerdunud. Palume Sotsiaalministeeriumi õigusloome kavva lisada ka Proviisorite Koja seaduse väljatöötamise kavatsus.  

SoM 17.02.2005 määruse nr 24 muutmine
Apteekrite Liit on juba pikemat aega olnud mures apteegiteenuse kõikuva kvaliteedi ja patsienditurvalisuse pärast. Nimelt on (peamiselt Tallinnas) tekkinud arvukalt apteeke, kus proviisorit ei ole või ta viibib apteegis väga lühiajaliselt ning apteegiteenuse osutajad on farmatseudid. Samuti on paljud apteegid muudetud nn “selveapteekideks”, kus apteegikülastajal on raske orienteeruda tõenduspõhiste toodete (ravimite) ja alternatiivsete toodete (toidulisandid, loodustooted jm) segaduses. Tihti töötavad “selveapteekides” ka erihariduseta klienditeenindajad, kes keelust hoolimata nõustavad ka ravimite osas.

Samadele probleemidele on tähelepanu juhtinud ka Proviisorite Koda ja Ravimiamet. Eesti Apteekrite Liit on seetõttu ette valmistanud eelnõu sotsiaalministri 17.02.2005 määruse nr 24 muutmise eelnõu koos seletuskirjaga (lisatud). 

Apteekrite Liit palub eelnõu menetlusse võtta „Diagnoosikood digiretseptil, ravimileht“
Apteekrid on aastaid nõudnud digiretseptil diagnoosikoodi apteekritele nähtavaks muutmist (diagnoosikood on nähtav vaid paberretseptil) ja apteekritele vähemalt viimasel 6 kuul patsiendi poolt väljaostetud ravimite kohta päringute tegemise võimaluse loomist.

Juba 03.05.2011 Sotsiaalministeeriumis toimunud retseptikeskuse rakendumise koosoleku protokollis on fikseeritud: “Diagnoosikood võetakse töösse ning rakendub hiljemalt 2012. a I p.a lõpuks. Apteekritele päringud viimase kuue kuu väljakirjutatud ravimitele anname uuele arenduslepingu partnerile analüüsida ja eesmärk on koostoime, mitte niivõrd retsepti näitamine. Uus arendaja asub sügisest tööle ja siis selguvad tähtajad.”

Tänaseni ei ole diagnoosikood digiretseptil apteekrile nähtav. Samuti ei ole võimalik teha päringuid patsiendi poolt juba väljaostetud ravimite kohta. EHK on lubanud arenguid 2017. aastal. Palume Sotsiaalministeeriumi kaasabi muudatuste teokssaamisele.

 

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib JÄRELRAVI KLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

10. detsember 2018

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib DIAGNOSTIKAKLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

03. detsember 2018

Meditsiini­uudised

6. november 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.