Uuring: traumadesse suremine on tunduvalt vähenenud

Vaade konverentsisaali.
Vaade konverentsisaali.

Ülevaate raske trauma juhtumitest Eestis aastatel 1993-1994 ja aastatel 2013-2014 tegi konverentsil Kliinik 2017 Tartu ülikooli doktorant ja üldkirurgia resident Sten Saar.

Ettekanne on kokkuvõte ajakirjas European Journal of Trauma and Emergency Surgery avaldatud artiklist "Evolution of severe trauma in Estonia comparing early versus established independence of the state".

Artikli eesmärgiks on võrrelda kahte väga erinevat perioodi taasiseseisvunud Eestis – aastaid 1993-1994 ja 2013-2014.

Uuringusse kaasati raske traumaga täiskasvanud patsiente Põhja-Eesti regionaalhaiglast ja Tartu ülikooli kliinikumist.

Kokku vaadeldi 1064 haiget – 593 patsienti aastatel 1993-1994 ning 471 patsienti aastatel 2013-2014.

Raske trauma patsientide keskmine vanus on selle aja jooksul tõusnud 10 aastat. Oluliselt rohkem patsiente on vanemad, kui 65-aastased – varases perioodis oli nende osakaal 7,8%, hilisemal ajal 25,1%.

Ebastabiilsena jõudis haiglasse patsiente oluliselt rohkem varasel perioodil (vaadeldi vererõhku) – töö autor oletas, et varasemas perioodil jõudsid haiged aeglasemalt haiglasse, sellest suurem verekaotus ja madalam vererõhk.

Vigastuste piirkondades on muutunud raskete kõhutraumade osakaal – neid on oluliselt vähem, samas raskeid luulisi ja vaagnavigastusi jõuab haiglasse praegu rohkem, kui varem.

 

Kuidas trauma saadakse?

Aasta 1993-1994

  1. Samal tasapinnal kukkumine – 20,1%
  2. Mootorsõiduki õnnetus sõidukisviibijana – 15,5%
  3. Peksmine ja/või tömbi esemega löömine – 14,7% 

Aastad 2013 – 2014

  1. Samal tasapinnal kukkumine – 46,5%
  2. Kukkumine kõrgusest – 16,1%
  3. Peksmine ja/või löömine tömbi esemega – 7,4% 

 

Langenud on tuntavalt ka vägivaldsete surmade osakaal - aastatel 1993-1994 oli see 27,6 juhtu 100 000 surma kohta, 2013-2014 aastal aga 3,1 juhtu.

Penetreeriv trauma

1993-1994

Penetreeriv trauma – 11,1%

Laskevigastused – 6,9%

Noavigastused – 4,2%

 

2013-2014

Penetreeriv trauma – 6,4 %

Laskevigastused – 1,5%

Noavigastused -4,9%

 

Südamevigastsuste ja aordivigastuste osakaal statistiliselt muutunud pole.

Õõnesveeni vigastuste osakaal on aga tuntavalt langenud – 1993-1994 aastatel oli 12 juhtu, 2013 – 2014 ei olnud aga ühtegi sellist juhtu.

Subturaalsete hematoomide osakaal peavigatsuste hulgas on tunduvalt suurenenud – autori hinnangul on see selgitatav sellega, et vanemate iniemste osakaal on suuremaks muutunud ning see vigastus on omane vanematele inimestele, tasakaaluhäired ja kukkumine libedal.

Tüsistuste osakaal on oliliselt langenud – 42,2% vs 35,2%.

Haiglasviibimise aeg on jäänud samaks – 15,4 päeva vs 15,7 päeva

Esmane tulem - suremus

1993-1994 oli raske traumaga patsientide suremuse näitaja 50,3%, 2013-2014 oli selleks protsendiks 16,4%. Tapjana olid esikohal mõlemal perioodil ajuvigastused.

Võimalikud muutuste põhjused:

-          Muutused ühiskonnas

-          Parem prehospitaliseerimise süsteem

-          Punase trauma alarm

-          Intensiivravi võimekuse tõus

-          Vahendite olemasolu

-          Tõenduspõhine meditsiin

Kokkuvõte:

Oluliselt langenud vägivaldsete traumade osakaal

Laskevigastuste oluliselt vähem

Suremus dramaatiliselt langenud

Mõlemal perioodil oli peamine surmapõhjus ajuvigastus

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

4. detsember 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

november 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.