Perearst HIV-epideemia peatajana

Alates 2017. aastast on perearstidel võimalik HIV teste teha uuringufondi väliselt kõikidele ravikindlustatutele. Perearst peaks kõiki oma patsiente võtma igaks juhuks kui riskigruppi kuulujaid.

Eestis diagnoositi mullu kokku 229 uut HIV-nakatunud isikut. Kokku on aastate jooksul Eestis HI-viirus diagnoositud 9492 inimesel, sealhulgas AIDS 494 inimesel.

Suurem osa maailma HIVi kandjaid on küll Aafrikas, aga mitte ainult. Uusi juhtumeid vaadates näeme olulist tõusu Ida-Euroopas. Aafrikas on uute haigestunute osas väike langustrend, seda ei saa öelda aga Ida-Euroopa kohta. Euroopa kontekstis oleme endiselt esimesed, punane riik Euroopas, kus on uusi nakatunuid kõige rohkem.

HIV on raviga kontrolli all hoitav. Raviga hõlmatus on aasta-aastalt paranenud, ka Aafrikas on väga suur hulk inimesi juba ravi saamas. Ida-Euroopas ei saa kõik HIV-positiivsed ravi, sest me ei tea neid kõiki.

Eestis diagnoositi mullu 229 uut juhtu, kokku on aastate jooksul umbes 9500 diagnoositud juhtu. Narva linnaarst arvab, et umbes 5% linna elanikest on HIV-positiivsed.

Eestis tehakse igal aastal umbes 200 000 HIVi testi. Suurema enamuse sellest moodustavad doonorid ja rasedad, raseduse ajal testitakse kaks korda. Sellest jääbki üle vaid 50-60 000 testi, mis tehakse inimeste omal soovil või kliiniliste uuringute käigus. Seda pole just ülipalju.

Uute testidega kiirem kinnitus

Tähtis on arvestada ka aknaperioodiga ehk ajaga, mil nakatumine muutub nähtavaks ka testis. Erinevatel testidel võtab see aega kaks kuni neli nädalat.

Haiglates kasutatakse enamasti kõige uuemaid teste, mille abil saab aknaperioodi lühendada kahe nädala peale. On teste, mis on küll kallid, aga millega saab viirust leida isegi nädal pärast nakatumist.

Eestis on pikka aega olemas HIVi testimise ja ravile suunamise tegevusjuhis, mis määrab ära, keda, millal ja kus peaks testima. Juhis käsitleb, kuidas peaks testimine toimuma, kellele seda soovitada ja mis pärast saab. Üks oluline osa on riskirühmad. Ka meditsiinitöötajad kuuluvad riskirühma, eelkõige just torkevigastuste tõttu. Perearsti vastuvõtt kestab umbes 15 minutit ning alati ei saa selle ajaga teada, kas patsient kuulub riskirühma.Need on tundlikud ja diskreetsed teemad, millest vestlemine ei tundu n-ö viisakas. Siit võib teha järelduse, et me tegelikult ei tea arstina oma patsientide riskigrippi kuulumist. Seetõttu võiks võtta kõiki patsiente kui riskigruppi kuulujaid. Juhises on nimetatud ka indikaatorhaigused, mille korral võiks HIVi kohta testi teha.

HI-viirust võib kanda kaheksa kuni kümme aastat, ilma et inimene ise midagi tunneks või haigeks jääks. Küll aga on ta nakkusohtlik. Korrektselt ravimeid võtvatel patsientidel ei ole viirus verest määratav ja nad ei ole nakkusohtlikud. Raviga vähendame haigestumist ja suremust. Tänasel päeval HIVi diagnoosi saanud isik elab ilmselt sama kaua kui HIV-negatiivne või isegi kauem, kuna ta on pidevalt arstide vaateväljas.

Arsti poolt on oluline HIV-positiivse puhul mõelda ka teistele haigustele. Bakteriaalsed infektsioonid võivad näiteks olla kiirema ja ägedama kuluga, arvesse tuleb võtta suuremat tüsistuste riski. Ka gripp võib HIV-positiivsel kulgeda pneumooniaga ja väga raskelt.

Artikli aluseks on ettekanne GSK teaduskoolist 16.11. 2016.

Lisa kommentaar

  • Pilleriin Soodla,
    infektsioonhaiguste arst
    Eesti Infektsioonhaiguste Selts

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib DIAGNOSTIKAKLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

03. detsember 2018

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib JÄRELRAVI KLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

10. detsember 2018

Meditsiini­uudised

6. november 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.