Tiina Talvik prioriteetidest ja ressurssidest arstiabis

Emeriitprofessor Tiina Talvik konverentsil ettekannet pidamas.
Emeriitprofessor Tiina Talvik konverentsil ettekannet pidamas.

Arengusuunad näitavad, et jääme üha vanemaks ja kroonilisi haiguseid esineb üha rohkem, sest elame kauem. Me kõik tahame seejuures saada parimat arstiabi, kuid ressursid on piiratud, mis tähendab ootelehti, rahulolematust ja arusaamatusi.

Temaatilisest kirjandusest leiame ühise mõtte: kõike ei saa tervishoius lubada ükski riik – ka kõige rikkam mitte. Kuidas prioriteete kindlaks määrata, on kollektiivne otsus ehk tervishoiupoliitika.

Selles peavad oma sõna ütlema nii rahvas, poliitikud kui ka ametnikud. Nii jäävad prioriteedid püsima.

Mitmed raportid ütlevad, et selle raha eest, mis meil on, saame me parimat meditsiiniteenust. Aga ikkagi on meil ravijärjekorrad ja aasta lõpul ei suudeta plaanilisi operatsioone teha. Ka lastel on pikad ravijärjekorrad.

Lastele pühendatud tervishoiupoliitika. Me peaksime rohkem lastele mõtlema ja tagama neile arstiabi senisest parema kättesaadavuse. Lapseeas alanud kroonilise haigusega peab inimene elama kogu elu, saama seejuures hariduse, tööoskused ja looma perekonna.

Haigekassa dokumentidest leidsin kahest kohast sõna “laps”. Üks oli lastehambaravi, mille kohta kirjutab riigikontroll, et paljud lapsed ei jõua hambaarsti juurde. Teiseks – alla kaheaastaste laste tervisekontroll, kus haaratus on 86–90%. Lasteaia vanuses on see protsent aga juba oluliselt väiksem.

Laste reumatoloogias on ravijärjekord nii pikk, et sinna enam kedagi lisada ei saa. Lapsel jalad valutavad, aga arstile ei pääse.

Neuroloogile on ooteaeg kaks kuud.

Allergoloogile tuleb oodata kuu aega, ja kogu see aeg lapse nahk sügeleb.

Võiksime sellele mõelda.

Euroopa eetikakomitee on leidnud, et laste ja noorukite parimate huvide kaitsmine ja toetamine on täiskasvanute, meie kõigi, ka poliitikute ja ametnike, ülesanne. Mul jääb aegajalt tunne, et nendel, kes korraldavad elu ja teevad seaduseid, pole endal lapsi ega lapselapsi. Iga seadus, mis välja tuleb, puudutab ka otse või kaudselt lapsi.

Riigikontrolör Alar Karis on välja toonud, et ühelt poolt lapsevanem küll kasvatab last, aga teisalt on ka riigil oma osa. Kui vanem ei tule toime, peame appi minema, et laps saaks vajaliku abi ja tähelepanu – vaktsinatsioonid, tervisekontrolli ja tervise edendamise.

Kliinik 2017 konverentsi ettekande kokkuvõte.

Lisa kommentaar

  • Tiina Talvik
    TÜ emeriitprofessor

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

21. november 2017

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2017

Laadi PDF

Tervise­uudised

november 2017

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.