Hambaarstid naasevad üha enam välismaalt Eestisse tööle

Hambaarsti juures.
Hambaarsti juures.

Hambaarstid tulevad välismaalt Eestisse tagasi kogemustega, mille hankimiseks kodumaal kuluks kordades enam aega.

Nii doktor Grete Amer, suuhügenist Brigitta Kulberg kui ka doktor Laura Saksing Sakala Hambaravist on arvamusel, et välismaine õppimis –ja töökogemus andsid võimaluse saada kiiresti juurde palju kogemust, mida ilmselt Eestis sama ajaga saanud ei oleks.

“Välismaale end täiendama minnes oli igemehaiguste eriala edasiõpe Eestis veel lapsekingades ning siin polnud kahjuks ka piisavalt pädevaid juhendajaid, praktilist õpet ning organiseeritud tegevusi,” ütles Saksing, kes suundus õpingute ajal Itaaliasse kogemusi hankima ning asub nüüd saadud kogemusi rakendama Eesti ühes kaasaegsemas hambakliinikus Sakala Hambaravis.

Kõige suurema erinevusena Eesti ja Itaalia hambaravi asutuste vahel tõigi Saksing välja ravitöö organiseeritust.

“Itaalias oli ka suuhügienistidel oluline roll igemeravis, kuid Eestis veel pole rollid selliselt jaotunud. Sealsed suuhügienistid on läbinud 3,5 aastase ülikooliõppe ning kliinikutes on enamasti tööl rohkem kui üks hügienist,” selgitas Saksing lisades, et tema arvates võiks ka Eestis igemeravi olla rohkem suunatud hügienisti ja parodontoloogi koostööle.

Teise erinevusena Itaalia hambaravi töökorralduses tõi Saksing välja olukorra, kus kliinikus oli üks hambaarst, kuid kolm vastuvõtutooli. Nii liikus arst ühe patsiendi juurest teise juurde ning patsientide vahetudes puhastas administraator vahendid ja lubas palatisse uue patsiendi, kelleni arst siis ringiga jõudis. Lisaks töövahendite korrashoiule tuli assistendil või administraatoril tegeleda ka dokumentatsiooniga, mis Itaalias võis osutuda küllaltki ajakulukaks.

“Oli väga oluline, et patsient oleks informeeritud ning seda allkirjaga ka kinnitanud. Sageli tuli ette juhtumeid, kus patsiendid käisid mitmete arstide vahet ning proovisid endale välja kaubelda parimaid tingimusi. Sellega mindi lausa kohtuni välja,” kirjeldas Saksing Itaalia hambakliiniku eripärasid.

Vastuvõtu aeg vaid 30 minutit. Kui Itaalias ja Eestis on hambaarsti keskmine vastuvõtuaeg 60 minutit, siis näiteks Soome kliinikutest, kus töötas doktor Amer, oli ühe visiidi pikkuseks määratud 30 minutit “Arstil ei olnud võimalik määrata, kas ta sooviks patsiendiga tööd teha pikemalt või mitte,” ütles Amer lisades, et loomulikult võib see ka Soomes kliinikuti erineda.

Samas, äsja ülikooli lõpetanuna oli Amer Soome tööle suundudes tänulik võimaluse eest teha just kliinilist tööd. “Kuna olin mõnel päeval ainuke arst tööl, siis tuli teha kõike hambaraviga seonduvat,” täpsustas Amer, kelle tööpäev põhjanaabrite juures algas paberitööga kell pool kaheksa ning lõppes kell kaks.

“Meil oli päevas ette nähtud kaks 15 minutilist pausi ning lõuna, mis kestis 45 minutit,” sõnas doktor Amer täiendades, et pausid olid esmajoones mõeldud puhkamiseks, kuid ka selleks, et assistendid jõuaksid kiire töötempo juures instrumendid pesta ning sterilisatsiooni viia.

Valuaeg ehk varuaeg. Töötempot Soomes mõjutavad ka n-ö valuajad. “Kuigi ravijärjekorrad ulatuvad paari kuuni, on ühel arstil kliinikus jäetud ruumi ka nii öelda valuaegadele, mille täituvust reguleerib administraator. Patsient helistab hommikul ja administraator otsustab, kas patsient saab valuaja või tavalise broneeringu vastavalt vabade aegade olemasolule,” selgitas süsteemi Amer ja lisas, et kui patsient ei tule, siis mitteilmumise eest rakendatakse trahve.

Sakala Hambaravi tegevjuhi Hendrik Kiige sõnul tühistatakse ka Eestis aegasid lühikese etteteatamisega üsna sageli, mistõttu rakendatakse ravi jätkamise maksu üha enam ka Eestis.

“Me püüame broneerimist inimestele võimalikult mugavaks teha, kuid seda tehes tuleks oma ajakava nii arstide kui ka teiste patsientide aega väärtustades hoolikalt üle vaadata,” ütles Kiige toonitades, et aja tühistamisse ei tohiks kergekäeliselt suhtuda.

“Meie hambakliinikus on võimalik aeg tühistada nii e-maili ja telefoni teel kui ka sotsiaalmeedia kaudu,” lisas Sakala Hambaravi tegevjuht tuletades meelde, et kui seda tõesti teha tuleb, siis ikka tööpäeva jooksul.

Nii doktor Grete Amer, suuhügenist Brigitta Kulberg kui doktor Laura Saksing kinnitasid, et plaani pikalt välismaale tööle jääda polnud neil algusest peale, kuid välismaal töötamise kogemus oli igati väärtuslik. "Mõistlik on juba ülikooli ajal avardada silmaringi ja Eestisse naastes sealseid kogemusi töösse rakendada kodumaal," ütles Saksing, kes on võtnud endale eesmärgiks ka Eestis tööd efektiivsemaks muuta.

“Loomulikult oleneb muudatuste elluviimine ka ettevõttest ning sellest, kui avatud ollakse inimeste kaasamisse,” lisas Saksing. Sakala Hambaravi tegevjuhi sõnul on ideed alati väga oodatud ning arsti soove võetakse võimaluste piires ka arvesse – kusjuures välismaal levinud valuaja süsteemi püüavad nad adapteerida näiteks mobiilirakenduse kaudu, mis vabanenud aegadest soovijaid informeerib.

Kui põhjanaabrite hambakliinikutes oldi suhtluses pigem tagasihoidlikud, siis lisaks erialasele praktikale võtsid Saksing ja Kulberg vastavalt Itaalia ja USA kultuuriruumist kaasa ka avatud suhtumise, mis muidu ka eestlasele nii omale pole. “Patsiendile ja arstile on tähtis, et nad teineteisest 100% aru saaks, seega suhtlusoskus on kahtlemata oluline omadus, mida arendada,” ütles suuhügenist Brigitta Kulberg.

Terviseameti andmetel küsis möödunud aastal vaid seitse hambaarsti ja kolm ortodonti terviseametist tõendit, et välismaale tööle minna. Veel viis aastat tagasi lähenes tõendi küsijate arv 40-le. 

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

9. oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.