Regeneratiivne side aitab diabeetilistel haavadel tavapärasest kiiremini paraneda

Teadlaste sõnul aitab oksüdeerumisvastase toimega side haavadel neli korda kiiremini paraneda, eritades valke, mis soodustavad rakkude taastumist. Pildil tavaline marliside.
Teadlaste sõnul aitab oksüdeerumisvastase toimega side haavadel neli korda...

Teadlaste sõnul aitab oksüdeerumisvastase toimega side haavadel neli korda kiiremini paraneda, eritades valke, mis soodustavad rakkude taastumist.

Selle uudse materjali abil, mida nimetatakse “regeneratiivseks sidemeks”, paranevad diabeetilised haavad standardse sidemega võrreldes neli korda kiiremini ning lisaväärtusena soodustab see paranemist ilma kõrvalmõjudeta, vahendas Science Daily.

Elu jooksul kujuneb 15 protsendil diabeetikutest välja valulik ja raskesti ravitav jalahaavand. 24 protsendil sellistest patsientidest tuleb jala alaosa amputeerida. Ning mõnel juhul võib esialgu kahjutuna tunduv haavand isegi surma põhjustada.

Northwesterni Ülikooli teadlased on selle tõsise ja surmavalt ohtliku diabeeditüsistuse jaoks välja töötanud uue ravivahendi. Selle uudse materjali abil, mida nimetatakse “regeneratiivseks sidemeks”, paranevad diabeetilised haavad standardse sidemega võrreldes neli korda kiiremini ning lisaväärtusena soodustab see paranemist kõrvalmõjudeta.

“Jalahaavandid võivad põhjustada diabeetikutele palju tõsiseid probleeme,” ütles Northwesterni Ülikooli McCormicki Tehnikakooli biomeditsiini professor ja Feinbergi Meditsiinikooli kirurgiaprofessor Guillermo Ameer.

"Mõned haavandid ei parane piisavalt kiiresti ja on nakkusaltid. Me otsustasime kasutada oma teadmisi meditsiinilistest biomaterjalidest ja ravimite kontrollitud manustamisest, et sellist tüüpi haavu ravida," lisas ta.

Biomaterjalide ja koetehnoloogia eksperdi Ameeri uuringu tulemused avaldati hiljuti internetiajakirjas Journal of Controlled Release.

Diabeet võib tekitada närvikahjustusi, mis põhjustab jalgade tuimust. Diabeetikul võib vahel mõni väike vesivill või kriimustus märkamata ja ravimata jääda, sest ta lihtsalt ei tunne seda. Kuna kõrge glükoositase paksendab kapillaariseinu, muutub vereringe aeglasemaks, raskendades selliste haavade paranemist. Selle tulemusena võib väikesest täkkest saada eluohtlik haavand.

Nende krooniliste haavade jaoks on olemas mõned lootustandvad ravimeetodid, kuid need on kulukad ja võivad põhjustada märkimisväärseid kõrvalmõjusid. Näiteks üks geel sisaldab kasvufaktorit, mille liigtarvitamine suurendab teadaolevalt vähiriski.

“Patsientide jaoks, kes püüavad ravida lahtist haavandit, pole kuigi vastuvõetav, et nad peaksid sellepärast arvestama ka vähiriski kasvuga,” ütles Ameer. Tema laboratooriumis oli varem välja töötatud põletikuvastaste antioksüdeerivate omadustega termoreaktiivne materjal, mis suudab edasi kanda terapeutilise toimega rakke ja valke.

Teadlased kasutasid seda materjali, et suunata haava aeglaselt valku, mis kiirendab organismi võimet end taastada, juhtides haava tüvirakke ja luues uusi veresooni vereringe parandamiseks. “Me valisime valgu, mida meie organism looduslikult kasutab, et meelitada vigastatud piirkonda taasterakke,” ütles Ameer.

Termoreaktiivne materjal kantakse haavale vedelikuna ja see tahkub kehatemperatuuriga kokku puutudes geeliks. Sama valgukoguse korraga haavale kandmine ei andnud positiivset tulemust. See näitab, kui oluline on valgu aeglane eraldumine termoreaktiivsest materjalist.

Ameer usub, et materjalile omased oksüdeerumisvastased omadused vähendavad ka oksüdatiivset stressi, aidates haaval paraneda. Ameer uuris diabeetilisi haavu ning avastas, et pärast regeneratiivse sideme kasutamist olid need märksa tervemad. Verevool haava oli märkimisväärselt suurem, võrreldes patsientidega, kellel Ameeri sidet ei kasutatud.

“Diabeetikutel on haava paranemisprotsess pidurdatud,” ütles ta. “Jäljendades paranemisprotsessi, mis leiab aset terves organismis, oleme leidnud lootustandva viisi diabeetiliste haavade ravimiseks.”

Eestil oma haavaravi teadusprojekt

Tänapäeval ravitakse kroonilisi haavu süsteemsete antibiootikumidega või topikaalsete antibiootiliste/antimikroobsete ravimpreparaatidega, kuid mõlemal meetodil on oma puudused, vahendas researchinestonia.eu.

Tartu Ülikooli teadlased tegelevad antimikroobset ravimit sisaldavate elektrokedratud nanokiudkatete väljatöötamisega lokaalsete haavade ravimiseks, et krooniliste haavade ravi tõhusamaks muuta.

Tartu ülikooli füüsikalise farmaatsia dotsent Karin Kogermann selgitas, et antibiootikumidel on kõrvaltoimed ning antimikroobseid preparaate tuleb annustada tihti, ent on ühtlasi teada, et lisaks väheneb nende toime haavaeritiste ning biokile tõttu. "Lisaks on antiobiootikumide kasutamisel suureks probleemiks asjaolu, et bakterite tundlikkus antibakteriaalsete ainete suhtes väheneb, see aga toob vajaduse pikaajalise ravikuuri järele," ütles ta.

Nanokiudkatetel on haavaravis mitmeid olulisi eeliseid. Kogermann tõi mõned näited: "Suur pindala ja poorsus, võimalus lisada erinevaid ravimeid ja antibakteriaalseid aineid ning fiiberstruktuur, mis sarnaneb kudede rakuvälisele maatriksile." Ta lisas, et antibakteriaalsete ning raviainet sisaldavate haavakatete väljatöötamine võib aidata vähendada antibiootikumide kõrvaltoimeid ja toksilisust.

Kogermanni juhitav haavaravis kasutatavate nanokiudkatete arendamise projekt on mitmeosaline. Esialgu tegeleb tema uurimisgrupp haavakatete mehaaniliste omadustega ning tehnoloogiaga, seejärel võetakse fookusesse biofarmatseutilised omadused nagu ravimite manustamine, samuti materjali antimikroobsed omadused in vitro ja in vivo.

"Lõppeesmärk on töötada välja tõeline antibakteriaalne haavakate," ütles Kogermann.
Projekt algas 2016. aasta alguses ning kestab 2019. aasta lõpuni.

 

 

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

11. september 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.