Ambos: kilpnääret püütakse tohterdada ka metsarohtude ja nõidusega

Anu Ambos
PERHi sisehaiguste kliiniku ülemarst, endokrinoloog Anu Ambos

Kilpnäärmehaiguseid esineb naistel rohkem kui meestel ja sagedamini tuleb ette alatalitluse probleeme. Küsimustele vastab PERHi sisehaiguste kliiniku ülemarst, endokrinoloog Anu Ambos.

Kui palju esineb Eesti inimestel kilpnäärmehaiguseid?
Kilpnäärmehaiguste levimust Eestis pole uuritud. Rohkem esineb kilpnäärmehaigusi naistel kui meestel ja põhiprobleemideks on autoimmuunne kilpnäärmehaigus ja sõlmelised muutused kilpnäärmes.

Kas tegemist on rohkem ala- või ületalitluse probleemidega?
Kilpnäärme alatalitlust esineb sagedamini kui ületalitlust, eelkõige vanemates eagruppides. Lisaks on alatalitlus tekkides enamasti pöördumatu seisund, mis vajab elukestvat asendusravi sünteetilise kilpnäärmehormooniga. Ületalitlus on enamasti episoodiline, raviga mööduv seisund.

Kas meil on pilt samasugune või erinev kui mujal Euroopas?
Kogemusele toetudes tundub, et me oma naabritest Põhja- ja Ida-Euroopas ei erine.

Kuidas kilpnäärmehaigused enamasti avastatakse?
Kilpnäärme talitlushäiretest avastatakse ületalitlus enamasti patsiendil esinevate tüüpiliste kaebuste tõttu. Sageli on avastajaks perearst, kes esimesena kilpnäärme hormoonanalüüsi teeb. Alatalitlus avastatakse sageli juhuslikult, sest algstaadiumis põhjustab see sageli esinevaid mittespetsiifilisi vaevusi (väsimus, naha kuivus, kõhukinnisus jne). Kilpnäärme suurenemist ja/või sõlmelisi muutusi märkab sageli patsient ise või leitakse see kaelapiirkonna ultraheli-, röntgen- või kompuuteruuringul.

Kas diagnoos on õigeaegne?
Sageli hilineb kilpnäärme alatalitluse diagnoos. Selle iseloomulikke kaebusi seostatakse väsimuse, stressi või vananemisega ja võtab aega, kuni probleem viib kilpnäärme talitluse uurimiseni.

Kui hästi alluvad probleemid ravile?
Kilpnäärme ületalitlus allub enamasti hästi türeostaatilisele ravile. Alatalitlust on võimalik asendusraviga kompenseerida. Raskematel või korduvatel ületalitluse juhtudel on võimalik radiojoodravi. Sõlmelisi muutusi kilpnäärmes enamasti konservatiivselt ravida ei saa. Kui kilpnääre oluliselt suureneb või on kahtlus pahaloomulisusele, aitab kirurgi nuga.

Kas meil on kasutusel head ravimid?
Eestis on kilpnäärmehaiguste raviarsenal samasugune nagu mujal arenenud riikides. Suukaudsed türeostaatikumid ja L-türoksiin on odavad ravimid, radiojoodravi või lõikus on loomulikult oluliselt kallimad.

Milline on patsientide ravisoostumus?
Enamasti on ravisoostumus hea, sest talitlushäire ravi toob üsna kiiresti kaasa tuntava enesetunde ja elukvaliteedi paranemise. Siiski tuleb mõnikord ette, et mõni patsient oma kilpnääret homöopaatia, metsarohtude või nõiduse abil tohterdada püüab – reeglina ikka edutult.

Mis Teile kilpnäärmehaiguseid ravides enim muret ja mis rõõmu teeb?
Rõõmu teeb viimasel ajal paranenud koostöö perearstidega kilpnäärmehaiguste diagnoosimisel ja ravil. Patsientide liikumine perearsti ja spetsialisti vahel on sageli kaootiline, ka info ei liigu piisavalt kiiresti. Perearstidele oleks vaja ravijuhendit autoimmuunse türeoidiidiga, sõlmelise struumaga ja asendusraviga kompenseeritud alatalitlusega patsientide jälgimiseks. Suurt muret aga pole – need haigused on enamasti healoomulised ja efektiivselt ravitavad.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

SA IDA-VIRU KESKHAIGLA otsib kolme juhatuse liiget

Ida-Viru Keskhaigla

15. august 2018

Meditsiini­uudised

14. august 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

juuli 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.