Valitsuse lubadused otsustavad streigi

Tervishoiutöötajate toetusstreik ITK patoloogikumis.
Tervishoiutöötajate toetusstreik ITK patoloogikumis.

Tervishoiutöötajate streigiotsus sõltub sellest, milliseid lahendusi pakub töö- ja terviseminister märtsis.

Seoses kollektiivleppega on üleval ka üks pakiline teema: tervishoiutöötajate palgatõusuks haigekassas kõrvale pandud 23,6 miljonit eurot. Veel veebruari keskel puudus selgus, mis plaanid selle rahaga on juhul, kui palganumbreid määravat kollektiivlepet ei sünnigi.

Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse sõnul ei jääda ootama kollektiivlepingut selleks, et palgatõusu komponenti muuta. Ta selgitas, et tervishoiuteenuste hindades sisalduva palgakomponendi muutus on jätkuvalt vajalik ja kõiki variante arutab haigekassa nõukogu 17. veebruaril (leht läks trükki 16. veebr, toim). “Kollektiivleppe sõlmimise aega ei oska praegu keegi ennustada, seetõttu ei pea mina mõistlikuks seda ootama jääda,” märkis ta.
Kui arstid soovivad kollektiivleppesse tervishoiu lisarahastuse ja jätkusuutlikkuse sõnastust, siis haiglate liit lükkas lepitaja ettepanekud tagasi ületöö koefitsientide mittefikseerimise tõttu. Jesse arvamust selle kohta saab lugeda kõrval leheküljel olevast intervjuust.
Veebruari keskel, sõbrapäeval, kutsus riigikogu sotsiaalkomisjon haigekassa ja ministeeriumi ning arstide esindajad kokku, et tekkinud olukorda arutada ja osapooled ära kuulata. Koosolek kestis mitu tundi, kuid kohapeal lahendusi ei tekkinud. Küll aga kinnitas sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt, et toetab igal juhul tervishoiu rahastamise suurendamist.

Usk lahendustesse püsib
Ühe koosolekul osaleja, arstide liidu (EAL) peasekretär Katrin Rehemaa sõnul ei ole arstide esindajad kollektiivleppe läbirääkimiste vältel päriselt usku kaotanud, et kõik hästi laheneb. Üks arstide tingimus selleks on, et tervishoiusüsteemi rahastus paraneks nii palju, et tagatud saaks patsientidele vajalik arstiabi nii järgmisel aastal kui ka edaspidi.
“Me juba peaaegu usume, et seda raha tõesti juurde tuleb, aga nüüd on põhiküsimus, kuhu see konkreetsemalt suunatakse ja kas haiglaravikriis ikkagi lahendatakse sellega ära?” arutles Rehemaa.
Ta jätkas, et arstkond räägib praegu selgelt, et kõige suuremad probleemid on tervishoius haiglaraviga, mida on rahanappuses enim kokku tõmmatud. Seda seisukohta väljendas ka arstide liidu pöördumine mullu detsembris. Rehemaa rõhutas, et kuskil tervishoius ei ole raha ülearu, aga kui vaadata, kus on seis kõige hullem, siis see on haiglaravi ja sinna tulekski eelkõige panustada.
Sotsiaalministeerium viib tervishoiu rahastamise parandamist puudutavad ettepanekud valitsuskabinetti 2. märtsil. Rehemaa sõnul ütles EAL riigikogus välja, et kui ettepanekute paketis on kirjas, mida selle lisarahaga tehakse, siis tahaksid arstide esindajad plaaniga enne valitsusse viimist tutvuda ja ministriga arutada.
Ka käis EAL välja, et kuna inimestel on õigus vältimatut arstiabi saada ja raviasutustel kohustus seda anda, siis peaks ka seda lugema n-ö avatud kohustuseks (nagu nt haiguslehtede hüvitamine) ja tasustama täies mahus koefitsiendiga 1,0.
Erakorralist ja plaanilist tööd haiglates tuleks arvestada eraldi. Selle suhe on laias laastus 60:40. “Mida rohkem on erakorralisi haigeid, keda vastu võtmata jätta ei saa, seda rohkem sööb see ära plaanilise töö mahtu ja kasvatab ületööd,” lisas Rehemaa.
EAL toetas istungil ka minister Ossinovski alkoholipoliitikat ja liidu eestseisuse liige Andres Kork kutsus riigikogu liikmeid üles hääletama alkoholireklaami ja müügi piirangute poolt. Ta lisas, et alkoholikahjude ennetamine on veel üks võimalus tervishoiukulusid kokku hoida.

Unikaalne olukord
Haiglate liidu juhatuse esimees Urmas Sule ütles, et ei mäletagi, millal viimati selline olukord oli, kus kehtiv kollektiivlepe tervishoius puudub. Ta kinnitas, et haiglate liit on alati proovinud anda omalt poolt kõik endast oleneva, et kollektiivlepe saaks sõlmitud. Millal võiks alata uued kollektiivleppe arutelud, seda Sule arvata ei osanud. Haiglate liidu koosolekul 16. veebruaril arutatakse leppega seotut tema sõnul aga kindlasti.
Tervishoiuala uue kollektiivlepingu läbirääkimised katkesid 2. veebruaril üksmeelele jõudmata. Lepingu allkirjastamata jätmise üks põhjus oli rahuolematus tervishoiu rahastamisega. Ka on tervishoiutöötajatele ja tööandjatele oluline, et ravijuhtude arv kasvaks.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib JÄRELRAVI KLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

10. detsember 2018

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib DIAGNOSTIKAKLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

03. detsember 2018

Meditsiini­uudised

20. november 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.