Soome parlament arutab eutanaasia seadustamist

Soome parlament asus eile arutama kodanike algatust seadustada eutanaasia.

Soome parlament asus neljapäeval arutama rahvaalgatust seadustada eutanaasia. Algatuse suhtes soosivamad on vasakpoolsed ja rohelised, pigem vastu kristlikud demokraadid, kirjutas Helsingin Sanomat.

Algatuse vastu võttis parlamendid teravalt sõna Põlissoomlaste juht ja välisminister Timo Soini, kelle sõnul parlament arutab nüüd inimese surmamise seadustamist. „Oleme loomas Soome suremakultuuri,“ ütles Soini. Tema sõnul saaksid seaduse jõustudes arstides timukad.

Parlament asus 2. märtsil arutama rahvaalgatust seadustada eutanaasia. Algatus oli kogunud kokku 63 000 allkirja.

Raske teema on kaheks jaganud ka arstid. Nii ei poolda näiteks Soome arstide liit eutanaasia seadustamist. Helsingin Sanomate veebruaris tehtud küsitlusele vastas 74 rahvasaadikut, kellest 51 pooldab eutanaasia seadustamist ja 23 on sellele vastu. Enam kui pooled saadikutest jättis küsimusele vastamata või teatas, et vajab veel mõtlemisaega.

Rahvaalgatuse taga on viis endist rahvasaadikut Esko Seppänen, Iiro Viinanen, Ilkka Taipale, Osmo Soininvaara ja Henrik Lax. Algatuses esitatakse eutanaasiale mitmeid tingimusi. Lisaks nõutakse algatuses, et Soomes tuleb korraldada piisav palliatiivne ravi. Eutanaasia oleks lubatud juhul, kui patsiendil on talumatud füüsilised ja/või psüühilised kannatused ja valu, mida ei saa ka kõrgetasemelise palliatiivse raviga leevendada. Lisaks peaks patsient põdema pöördumatut surmaga lõppevat haigust. Ta peaks olema täisealine ja vastutusvõimeline ning ta peaks eutanaasiat ise paluma. Eutanaasia kasuks otsustamiseks ei piisaks ühe arsti arvamusest. Otsustamise tarvis loodaks ka spetsiaalne järelvalveorgan, millele arst peaks edastama täpsed andmed ka eutanaasia otsuseni viinud põhjustest.

Lubatud viies riigis
Seni on eutanaasia seadustanud vaid viis riiki – Belgia, Holland, Luxemburg, Kanada ja Kolumbia. Esimesena tegi seda Holland 2002. aastal. Seadus eeldab mitmete tingimuste täitmist: patsient peab paluma eutanaasiat korduvalt, tema kannatused peavad olema talumatud ja paranemislootus puuduma. Hollandis on eutanaasia lubatud ka 12-17aastastele alaealistele.

Hollandis on antud luba läinud aastal ka psüühiliselt haigetele ja Alzheimeri patsientidele, mis on tekitanud palju poleemikat.

Hollandis on eutanaasia vastased mures, et seaduse algsest ideest -surmahaigete piinade lõpetamine - on juba kaugele edasi mindud.

Eutanaasia seadustamisest tavalisem on lubada nn abistatud enesetapp. Sellisel juhul kirjutab arst patsiendile ravimid, millega siis patsient ise saab elu lõpetada. Abistatud enesetapp on lubatud näiteks Saksamaa, Šveitsis ja USAs. Šveitsis on see lubatud näiteks ka teistele kui vaid oma riigi kodanikele. Ka Soomest on sel eesmärgil Šveitsi reisitud.

Lisaks aktiivsele eutanaasiale räägitakse ka passiivsest, mis tähendab ravi lõpetamist või andmata jätmist. Sellisel juhul ei üritata inimest vägisi elus hoida.

Mitmed arstid on eutanaasia vastu, et nende meelest saab tõhusa raviga leevendada patsiendi elulõpu kannatusi. Mõned peavad eutanaasiat ka arstieetika vastaseks – nende hinnangul ei pea arst elu lõpetama, vaid ravima, leevendama kannatusi ja kaitsma elu. Samuti peljatakse, et kui eutanaasia seadustatakse, siis sellega hakatakse asendama asjakohast palliatiivset ravi.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib DIAGNOSTIKAKLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

03. detsember 2018

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib JÄRELRAVI KLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

10. detsember 2018

Meditsiini­uudised

6. november 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.