Õdede praktika rahastamine käib haiglatel üle jõu

Tallinna Tervishoiukõrgkool
Tallinna Tervishoiukõrgkool

Niigi nappivast ravirahast tuleb haiglatel rahastada nüüd täies mahus ka õetudengite praktikat.

Kokku 12 tervishoiuasutuse õendusjuhid tegid 20. veebruaril sotsiaalministrile pöördumise, kus toovad välja õetudengite praktika rahastamise konsensusleppe puudused. Õendusjuhtide hinnangul on lubamatu tasustada ravirahadest üliõpilaste praktika juhendamist, kui praktika moodustab 40% õppetööst ja on haridusministeeriumi poolt rahastatud. Eelmisel aastal kulus näiteks kliinikumis praktika juhendamisele 63 602 eurot ja tänavu peaks juhendamise tunnitasu tõusma, mis tähendab, et kulu suureneb veelgi.

Konsensuslepe õdede ja ämmaemandate koolitamiseks sõlmiti eelmise aasta novembris ja sellele on alla kirjutanud ministrid, tervishoiukõrgkoolide juhid ja haiglate liidu juht. Leppe järgi kohustuvad haiglad katma praktikaga seotud kulud. Kui kõrgkoolid on nüüd olukorraga rahul, sest nad saavad kasutada seni praktikale mõeldud raha vastuvõtu suurendamiseks, siis rahastusprobleemides vaevlevate haiglate puhul seda öelda ei saa.
Nii leiab kliinikumi ülemõde Tiina Freimann, et konsensuslepe praegusel kujul pole sugugi mõistlik ja seepärast nad ka pöördumise koostasid. Kirjas juhitakse tähelepanu, et konsensusleping sellisel kujul halvendab õdede ja ämmaemandate kutsealast ettevalmistust, sealhulgas praktikakohtade kättesaadavust ja praktika juhendamise kvaliteeti. Samuti juhitakse tähelepanu, et jääb ebaselgeks, kas ja kuidas tagatakse tervishoiuspetsialistide tegelik (koolitus)vajadus erialati ja regiooniti tervishoiuteenuste osutamise järjepidevuse tagamiseks.
Kohustused läbi arvutamata
Ka Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu juht Iivi Luik leidis, et konsensuslepe on veel toores. “Leppepõhiselt on toodud välja hea tahte väljenduseks kohustused, mis ositi tunduvad olema läbi arvutamata ja üldistavad,” ütles Luik. Ta lisas, et kutseliit tunneb muret töötavate õdede pärast, kellest saavad juhendajad praktikantidele – kuidas nad koormusega toime tulevad, kuidas õdesid/juhendajaid motiveeritakse, kas tekib sobiv õpikeskkond ja kas on tagatud patsientide turvalisus. Luik möönis ka, et haiglatele tähendab uus korraldus küllalt suurt lisanduvat kulu, kuna iga päev katab praktikabaas praktikandile ka kasutatavate vahendite kulud. “Näiteks on kliinikumi intensiivraviosakondades ühe praktikandi kohta kulutarvikute keskmine hind erinevate patsientide korral umbes 5 eurot,” tõi ta näite. “Kui palatiosakondades on 20 ravivoodi kohta aastaringselt 1,5 praktikakohta, siis II ja III astme intensiivraviosakondades üks praktikakoht aastaringselt viie voodi kohta ehk 10 voodiga intensiivravipalatis peaks olema pidevalt kaks praktikanti.”
Peaks leevendama õdede nappust
Leppe ühe allkirjastaja, haiglate liidu juht Urmas Sule sõnul on konsensusleppe eesmärk suurendada õendusala tudengite vastuvõttu. Süvenev õdede nappus on tema sõnul tervishoiu üks olulisemaid probleeme, millest on küll aastaid räägitud, kuid lahendusi pakkuvate mõõdetavate tulemusteni pole seni jõutud. Praktika juhendamiseks vajaminevad rahalised vahendid tulevad Sule sõnul kahest allikast: pool summast raviasutustele makstavatest juhendamistasudest ja teise poole lisab haridusministeerium oma eelarvest. “Loomulikult on praktikabaasiks olemiseks vajalike ressursside leidmine kõigile haiglatele tänase rahastamistaseme juures suureks väljakutseks. Selleks vahendite ja võimaluste leidmine saab tulla vaid läbi tervishoiu rahastamise parandamise,” ütles Sule.
Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna peaspetsialist Maarja Kerneri sõnul rahastatakse õdede koolitust riigieelarvest haridus- ja teadusministeeriumi kaudu. Ta lisas, et tervishoiuteenuse osutajad peavad leidma praktikajuhendajate tasu konsensusleppe kohaselt oma vahenditest.

Kommentaar
Kooli kohustus on suunata vabanev raha vastuvõtu suurendamiseks
Ülle Ernits, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor
Sotsiaalministeeriumi, haridus-ja teadusministeeriumi, Eesti Haiglate Liidu, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli, Eesti Õdede Liidu ja Eesti Ämmaemandate Ühingu vahel sõlmitud konsensusleppes on kokku lepitud õdede ja ämmaemandate vastuvõtuarvud 2017–2020 aastateks ja kõikide teiste õppekavade vastuvõtu arvud, mis peaksid jääma vähemalt 2016 aasta tasemele, õdede toomine tagasi tervishoidu, praktika kohtade arvutamise mudel ning rahastus, mis jääb haiglate kanda. Kõrgkoolidel on kohustus vabanenud ressurss suunata õdede vastuvõtu tõstmiseks, mida me ka teeme. 

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õdede vastuvõtt 2016. aastal oli 235 ja 2017. aastal 280, 2018. aastal 293 ja 2020. aastal 309. Vastuvõetavate arvud on konsensusleppes kirjas, kõrgkool neid ise enam ei otsusta.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

14. august 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

juuli 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.