Tervishoid: kõrgeima altkäemaksu riskiga valdkond

Nii Eestis kui ka Euroopa Liidus korraldatud küsitlused korruptiivsuse kohta on näidanud, et umbes 10% juhtudest tuleb meedikutele anda altkäemaksu või meelehead. See teeb tervishoiust kõrgeima korruptiivsuse riskiga valdkonna.

Eelmise aasta novembris avalikustas Transparency International 2016. a avaliku arvamuse uuringu "Rahvas ja korruptsioon: Euroopa ja Kesk-Aasia. Üleilmne korruptsioonibaromeeter" (Global Corruption Barometer ehk GCB) tulemused. Uuringus osales 42 Euroopa ja Kesk-Aasia riiki ja ligi 60 000 vastajat. Eestis küsitleti uuringu tarbeks 1503 inimest.

Küsimusele, kas inimene ise või keegi tema lähedastest on viimase 12 kuu jooksul pakkunud altkäemaksu või kingitusi avalike teenuste eest, tuli Euroopa Liidu liikmesriikides kõige enam jaatavaid vastuseid seoses tervishoiusektoriga - 10% teenuse tarbijatel oli selline kogemus. Hariduses, sotsiaalkindlustuses või liiklusjärelvalves oli jaatavaid vastuseid 5% või alla selle. Sama uuringu 2013. a tulemused osutasid samuti tervishoiule kui kõige kõrgema altkäemaksuriskiga valdkonnale EU liikmesriikides.

Kui vaadata Eestit, siis 2010. a justiitsministeeriumi uuring viitab analoogsetele tulemustele. Enim tunnistati altkäemaksu küsimist tehnoülevaatusel (11%) ning arstide (9%) ja politseiga (8%) suheldes.

Uuringutes on küsitud kodanike ja tervishoiuteenuse pakkuja suhte kohta ja need ei vaatle seda, mis toimub tervishoiu juhtimises. Eesti tervishoiusüsteemi peetakse üldiselt efektiivseks ja tõhusaks, meditsiiniteenuseid usaldusväärseks. Seda üllatavamad olid viimase aasta jooksul on avalikkuse ette jõudnud juhtumid, kus haigla juhte kahtlustatakse korruptiivses tegevuses. Mis võib olla nende vastuoluliste andmete taga?

Uuringute põhjal saame väita, et tervishoiusektor peaks pöörama korruptsiooniennetusele suuremat tähelepanu. Kui vaadata justiitsministeeriumi regulaarselt läbiviidavat kolme sihtrühma uuringut, siis näeme, et korruptsiooniteadlikkuses ennetavad teisi gruppe riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametnikud. Riik on korruptsiooniennetustegevusi suunanud sellele grupile pidevalt 2000ndate aastate algusest. Põhjuseks on olnud asjaolu, et ebaausaid ametnikke peetakse ohuks riigivalitsemise usaldusväärsusele. Ennetustegevused tähendavad korruptsiooniennetuskoolituste väljatöötamist ja pidevate koolituste pakkumist, tuge asutuste korruptsiooniennetussüteemide väljatöötamisel, selgete poliitikate kujundamist riskiolukordade lahendamiseks, tõhusat sise- ja väliskontrolli.


Mis puudutab tervishoiusektorit, siis siin on olukord keerulisem, kuna tervishoiuteenust pakuvad erineva omandivormiga asutused ning tervishoiutöötajad on autonoomsed kõrgprofessionaalid, kel on asutusega lepinguline suhe. Tervishoiuasutuste juhid aga on üldjuhul ametiisikud, kelle tegevusele kehtib korruptsioonivastane seadus.


Et vähendada korruptsiooniohtu tervishoius on eelkõige vaja mõista, kus on sektori korruptsiooniriskid, millistee tegevustee puhul tekivad korruptsiooniohud ning millised on kõige tõhusamad vahendid riskide maandamiseks. See eeldab kõikide tervishoiuasutuste teadlikku ja suunatud tegevust.

Lisa kommentaar

  • Aive Pevkur, MTÜ Korruptsioonivaba Eesti juhatuse liige

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

KURESSAARE HAIGLA otsib RAVIJUHTI

Kuressaare Haigla SA

31. jaanuar 2018

Meditsiini­uudised

5. detsember 2017

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2017

Laadi PDF

Tervise­uudised

november 2017

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.