Viitkar: enamus õetudengeid leiab töö õpingute ajal

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppeprorektor Kersti Viitkar.
Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppeprorektor Kersti Viitkar.

Enamik Tartu Tervishoiu Kõrgkooli tudengid leiavad erialase töökoha juba õpingute ajal. Tavaliselt minnakse tööle teise kursuse kevadel, kus on läbitud pikemaajaline kliinilise õenduse õppepraktika ja omandatud piisavalt teadmisi-oskusi, kinnitas Kersti Viitkar, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppeprorektor.

Napp kuu aega tagasi sai Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis rakenduskõrghariduse diplomi 101 õde. Rohkem kui 80% üliõpilastest töötas lõpetamise ajal abiõena, neist pooled kas 0,75 või suurema koormusega.

Tervishoiuteenuse korraldamise seadus lubab 2. kursuse läbinud õeõppe üliõpilasel osaleda tervishoiuteenuse osutamisel, töötada abiõena diplomeeritud õe juhendamisel ja vastutusel. Rohkem kui 1/4 üliõpilastest töötabki 3. kursusel juba abiõena ning lõpetamise hetkeks on valdav enamus töökoha leidnud.

Ligikaudu pooled talvistest lõpetajatest töötas abiõena Tartu Ülikooli Kliinikumis. Ilmselt sellest on tekkinud arusaam, et kõrgkooli lõpetanud õel võib töö leidmine Lõuna-Eestis keeruliseks osutuda – suurel osal kursusest on lõpetamise päevaks juba tööleping taskus. Lõpetajate võimalused meelepärase töö leidmisel kõrgkoolile siiski muret ei tee, pigem vastupidi.

Vaadates kõrgkoolisisestes infokanalites liikuvaid tööpakkumisi, on kõrgkooli lõpetanud õed erinevates perearstikeskustes vägagi oodatud kolleegid.

Kolm põhjust, miks ei jõuta diplomini

Iga kümnes õe õppekaval alustanu aga lõpudiplomini ei jõuagi. Miks?

- Osad neist saavad juba esimestel nädalatel aru, et see eriala ei ole neile sobilik.

- Teiste jaoks saab takistuseks majanduslik olukord või eraelulised põhjused: lapse saamine, kolimine teise linna või välismaale.

- Kuna nõudmised tudengitele on kõrged, on ka neid, kes jäävad õppetööga jänni.

Usun, et tulenevalt valdkonna spetsiifikast on kõik nõus, et õe diplomini peaksid jõudma vaid parimad ja seda mitte ainult teadmiste-oskuste, vaid ka hoiakute osas. Töö on vastutusrikas ja selle tegemiseks on vajalik hea ettevalmistus. Siinkohal toetab kõrgkool kindlasti õppijaid mitmekülgselt, kuid järeleandmisi õppe kvaliteedis teha ei saa.

Õppe head kvaliteeti näitab ka fakt, et tervishoiuasutused hindavad õppijate oskusi piisavaks, et õpingutega poole peal olevaid üliõpilasi abiõdedena rakendada.

Kas Tartu Tervishoiu Kõrgkoolist väljalangenute arv, alustanutest 10%, on vähe või palju?

Meedias on viimasel ajal erinevad allikad öelnud, et väljalangevus tervishoiukõrgkoolides on suur.

Tegelikkus on vastupidine, tervishoiukõrgkoolide väljalangevus on Eesti kõrgkoolide seas väikseim.

Ühelt poolt on väljalangevus teema, mille vähendamisega Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis on tegeletud ja kindlasti tegeletakse ka edasi: aasta-aastalt astuvad kõrgkooli tänu heale informeerimistööle järjest kutseteadlikumad üliõpilased, välja on kujundatud üliõpilaste tugisüsteemid kõrgkoolis (õppenõustajad, psühholoog, individuaalsed õppetöögraafikud ja paindlik õppekorraldus jms).

Teisalt tuleb säilitada õppe kvaliteet tööturu vajadusi arvestades ja seda eesmärki silmas pidades on paratamatu, et kõik alustajad ei jõua ja ei peagi jõudma rektori sooja käepigistuse ning lõpudiplomini.

Kahtlemata on kvaliteetse rakenduskõrghariduse alustalaks tugev praktika ning seetõttu on tervishoiuspetsialistide koolituses oluline roll kanda praktikabaasidel, kellega koos on leitud parimad lahendused üliõpilaste koolitamisel ja kellega koostööd hindab kõrgkool kõrgelt.

Praktikajuhendamise kvaliteedi tagamiseks koolitab kõrgkool iga-aastaselt haiglate õdesid ja näiteks 2016. aastal korraldas kõrgkool rohkem kui 150-le õele 23-st tervishoiuasutusest tasuta praktikajuhendajate koolituse. Lisaks haiglapoolsele juhendajale on igal praktikandil ka kõrgkoolipoolne juhendaja.

Kõrgkool pöörab suurt tähelepanu ka üliõpilaste teoreetilisele ja praktilisele ettevalmistamisele enne haiglapraktikale siirdumist. Selleks on loodud haiglakeskkonda imiteerivad õppepraktika klassid ja rakendatakse järjest enam simulatsioonõpet.

Õppepraktika maht õe õppes on reguleeritud Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiviga ja see tuleb kõikidel üliõpilastel läbida. Erinevalt mitmetest teistest Euroopa riikidest sisaldab meie õe õppekava ka selliseid õppepraktikaid tänu millele on lõpetaja valmis asuma tööle ka näiteks intensiivravi osakonda või psühhiaatrikliinikusse. Oleme õppekava arenduses koostöös tööandjate esindajatega leidnud, et see on parim moodus lõpetajale võimalikult laiapõhjalise ettevalmistuse saamiseks.

Õppurid soovivad enesetäiendust

Hoolimata erinevatest tervishoiu rahastamisega seonduvatest probleemidest näevad meie lõpetajad tulevikku helgelt. Kui uurida viimase kursuse õppuritelt nende viie aasta perspektiive, selgub, et kõrgkooli lõpetajad mõtlevad viimasel kursusel tõsiselt edasiõppimise ja enesetäienduse peale. Suur osa soovib edasi õppida õdede erialakoolituse tasemel või astuda magistriõppesse.

Rõõmu teeb, et lõpetajad peavad oluliseks ka eraeluliste kordaminekuid ja maailma avastamist, kuid erialaselt töötamas nähakse ennast valdavalt siiski kodumaal. Kõige selle valguses on mul meie lõpetajate üle siiralt hea meel ja loodan, et tervishoiuvaldkond tervikuna väärtustab neid, võiduka lõpuni jõudnud õpihimulisi tervishoiuspetsialiste samaväärselt.

Lisa kommentaar

  • Kersti Viitkar
    Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppeprorektor.

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

OLYMPUS otsib MEDITSIINITEHNIKA REMONDITEHNIKUT

M-Partner HR OÜ

10. mai 2017

Meditsiini­uudised

4. aprill 2017

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2016

Laadi PDF

Tervise­uudised

aprill 2017

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.