Haigekassa lepingud tekitavad haiglatele peavalu

Rakvere haigla juht Ain Suurkaev.
Rakvere haigla juht Ain Suurkaev.

Haigekassa selle aasta eelarves seisab, et 2017. aasta eriarstiabi tellimuse kogumahuks on planeeritud 598,1 miljonit eurot, mis on 2016. aasta eelarvest 20,8 miljoni euro võrra suurem.

Eriarstiabi eelarvesse on planeeritud 2017. aasta riigieelarvest kaetav täiendav 10 miljonit eurot eriarstiabi kättesaadavuse parandamiseks.

Samas on haigekassa esindaja möönnud, et põhjendatud ravivajadus on siiski umbes 70 miljonit eurot suurem, kui selleks on eelarves raha.

Kliinikumi juhatuse liige Mart Einasto ütles, et nad on saanud haigekassalt esialgse pakkumise 2017. aasta lepingu sõlmimiseks ja möödas on ka läbirääkimiste esimene voor. “Võrreldes 2016. aastal osutatud raviteenustega on lepingu esimeses pakkumises vähendatud ambulatoorsete ravijuhtude arvu u 10 000 võrra (375 000 eurot), päevaravi juhte 505 võrra ning statsionaarseid ravijuhte ostetakse esialgse pakkumuse järgi küll mõnevõrra enam mullusest lõplikust tööst, kuid selleks on raha 1,5 miljonit eurot vähem,” kommenteeris Einasto.

Rakvere haigla juht Ain Suurkaev rääkis, et pärast esmase pakkumuse saamist pidasid nad korra läbirääkimisi, kirjutasid paar kirjalikku arvamust ja sõlmisid lõpuks 23. veebruaril lepingu.

“Alustuseks toimetasime pelgalt nn rutiinist lootuses, et ka seni tehtud töö jõuab lepingutesse. Mõne tegevuse puhul on vaja juba täna “pidurit tõmmata”, sest ei paista seda lepingumahtu tulevat, millist tegelikkuses piirkonnas vaja oleks,” nentis Suurkaev. Kuigi haigekassast kinnitatakse, et eesmärk on hoida ravijuhtude maht vähemalt samal tasemel eelmise aastaga ja tervikuna on haigekassa ostetav eriarstiabi ravijuhtude maht jäänud samale tasemele (2017. aastal suurenes umbes 3000 juhu võrra, toim), ütles Suurkaev, et vähemasti nende haiglale on sel aastal küll vähem juhte pakutud. “Vähendatud on ambulatoorseid ja statsionaarseid ravijuhte ning suurendatud päevaravi ravijuhte,” ütles ta. Päevaravi sai lõpuks veidi ümber jagatud, kuid ravijuhtude arv tervikuna vähenes.

Tegelikkus öeldule ei vasta

Kogusummalt (ambulatoorne ravi, päevaravi, statsionaarne ravi, valveteenus kokku) on Rakvere haiglale pakutava lepingumaht suurenenud umbes 0,5%.

Nii kasvas valvetasude rahastus, sest teenuste hindadest viidi välja arhiveerimistasud, mis tuleb sel aastal maksta täies ulatuses Eesti Pildipangale. “Julgen väita, et tänu sellisele “trips-traps-trullile” ehk “siia juurde ja sealt ära” on rahaline maht meie jaoks praktiliselt konstantne,” ütles Suurkaev. Ta lisas, et ühtlasi on ju veel teadmata ka meditsiinitöötajate palgatõusuga seonduvad muutused hindades.

Einasto sõnul teeb teda nõutuks erialade vaheliste proportsioonide muutmine. Ta toob näiteks, et krooniliselt alarahastatud sisehaiguste haiglaravi on haigekassa kavandanud vähendada 22% võrra, nefroloogiat 25% võrra, traumatoloogiat-ortopeediat 6% võrra. Ambulatooriumis on kavandatud vähendada endokrinoloogiat 24%, neuroloogiat 10%, taastusravi 11%.

Suurkaev ütles, et nad defineerivad nõudlust haigekassast veidi erinevalt. Haigla mõistes on nõudlus see, kui palju vastavat teenust tegelikkuses küsitakse ehk siis tegelik lepinguline maht pluss ületöö ja need patsiendid, kes on loobunud, ise maksnud teenuse eest või siirdunud teistesse haiglatesse võimalusi otsima.

Sama möönis ka PERHi juht Agris Peedu, kelle sõnul haigla ravijuhtude arv ja ka mahud on 2107. aasta pakkumises võrreldes 2016. aasta lepinguga kasvanud, kuid selle aasta pakkumine ei kata siiski eelmise aasta tegelikku rahalist ravimahtu, kui juurde arvestada ka tehtud ületööd.

“Teame, et lepingumahu arvutamisel ei võeta ületööd arvesse. Fakt on aga see, et patsiente, kes ravi vajavad, on. Seepärast peavad nii regionaalhaigla kui ka teised haiglad tegema ületööd ja seda peaks metoodikas siiski ka mingil määral arvestama,” kommenteeris Peedu.

Arstide liit on nõudnud ka, et haigekassa rahastatava haiglaravi maht taastuks vähemalt 2013. aasta tasemel.

Einasto juhib tähelepanu, et alates 2013. aastast on statsionaarse töö ehk haiglaravi osa raviteenustes järjepanu vähendatud, mistõttu on terve rida sisult erakorralisi erialasid pidevalt alarahastatud, mis omakorda suurendab survet EMOle. “Meie ootuspärasele tasemele, so 42 000 haiglaravi juhtu, on veel pikk tee minna,” nentis Einasto.

Suurkaevu sõnul tuleks 2013. aasta ja 2017. võrdlemisel teha analüüs, sest muutunud on lepingulised suhted valikupartneritega, haigekassa ja arstiabi osutamise ideoloogia ning vähenenud on sünnituste arv.

Peedu hinnangul ületab neil 2017. aasta pakkumine küll 2013. aasta lepingumahtu ja tulemust, samuti on ravijuhte rohkem, kui, kuid kokkuvõttes taandub leping selle rahalisele mahule.

Lisa kommentaar

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Medical Management otsib MÜÜGIJUHTI

M-Partner HR OÜ

27. mai 2017

OLYMPUS otsib MEDITSIINITEHNIKA REMONDITEHNIKUT

M-Partner HR OÜ

10. mai 2017

Meditsiini­uudised

2. mai 2017

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

veebruar 2017

Laadi PDF

Tervise­uudised

aprill 2017

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.