Märt Kõlli: oma inimesi peab hoidma

Kuressaare haigla juht Märt Kõlli.
Kuressaare haigla juht Märt Kõlli.

Saarel oleval haiglal on mitmeid omapärasid, mida tuleb edukaks toimimiseks osata tähele panna ja järgida, rääkis Meditsiiniuudistele antud intervjuus Kuressaare haigla juhataja Märt Kõlli.

Mis on saare haigla eripära?

Saare haigla suur eripära on see, et universaalsuse vajadus on kaunis suur. Mõnel juhul võib see olla isegi hea, mõnel puhul halb. Toon välja kaks aspekti.

Üks asi on see, et me peame hirmsasti oma inimesi hoidma. Võivad olla situatsioonid, kus administratiivselt kõik reeglid ütlevad, et sa pead käituma ühtemoodi, aga elu ütleb, et pead käituma hoopis teistmoodi. Kui sa siin elad ja siin arstina töötad, siis su karjäär on kaunis pikk – sul ongi see üks organisatsioon, kelle liige sa saad olla. Aga nagu elus ikka, võib tulla situatsioone, kus sul kellegagi on konflikt, aga sa ei saa ust paugutada, et ma lähen ära. Siis nii ongi, et administratsioon peab midagi välja mõtlema - kuidas teha nii, et inimesel oleks võimalik oma professionaalset karjääri jätkata ning organisatsioon, kes vajab teda professionaalina, saaks tema teenuseid edasi kasutada.

Kui veel erilisusest rääkida, et miks meil on võib-olla natukene raskem, on tehnoloogia. Peame olema ettevaatlikud ja ettevaatavad – mõni asi peaks olema natukene parem, kui tavaloogika ja mandrifilosoofia seda ette näevad, sest on kindlasti juhuseid - mida on vähe - mis ökonoomiliselt lähtuvalt on mittetasuvad. Aga arvestades saarelisust võib-olla olukordi, kus sul on kiire ja peaksid olema võimeline näiteks teatud protseduuri tegema. Siin ongi see universaalsuse vajadus, seadmestik peaks olema natukene parem, kui kohtades, kus on näiteks diagnoosimisvõimalus poole tunni, tunni või natukene enam kaugusel. Meie puhul ei saa sellest lähtuda. 

Näited elust enesest: meil oli siin üks patsient, kes oli kriitiline, ja kutsusime helikopteri. Lend lükati edasi. Kui aeg kätte jõudis, uurisime asja, lükati veel edasi, ja inimene ei jõudnud seda ära oodata. See kõik illustreerib meie saarelisust, natukene teistsugust olukorda.

Kui kiiresti hea lennuilmaga jõuab patsient vajadusel mandrile?

Kogu tsükkel kipub sinna kahe tunni kanti alates meie kõnest. Võtame PERHiga ühendust ja nemad organiseerivad selle.

Kas te teete koostööd ka Hiiumaa haiglaga?

Me ei ole juriidiliselt seotud, aga kollegiaalset koostööd on kindlasti olemas, ehk siis meie arstid teevad aeg-ajalt ka Hiiumaal vastuvõtte. Aga see on nende oma vabast ajast.

Kuidas on Kuressaare haiglal lood võrgustumisega?

Võrgustumise põhimõtteid me järgime koos Ida-Tallinna keskhaiglaga.  Need tunnused on selles koostöös kenasti olemas.

Juriidilist võrgustumist ei ole tänase seisuga plaani võtnud. Esimene asi on see, et võrgustav haigla võtab endale teatud kohustuse osutada seal eemal teenust.

Mis on peamine probleem eemalolevatel haiglatel on eriarsti probleem, mis seal salata. Tehnikat on, tugipersonali – nii meditsiinilist kui ka mittemeditsiinilist ka jagub, aga eriarstikriis on tihtipeale. Milline on meie situatsioon täna? Üks hiigelsuur probleem on silmaarst. Meil on kolm toredat günekoloogi, kellest üks töötrauma tõttu ei tee statsionaarset tööd ja ei võta vastu sünnitusi. Sellest tulenevalt on ambulatoorses plaanis kõik hästi, aga öised valveringid, seal on probleem. Täna on meil kõik hästi ka psühhiaatrias, aga me natukene vaatame ette – meil tõesti see ühe koha täitmise probleem tekib, kuna töötaja tahab minna pensionile.

Need on need suured asjad, aga kui vaatate üldpilti - meil on  40 arstlikku kohta ja eriarsti põud täna nii suur ei ole, seetõttu me seda juriidilist ühendamist ei pea niiväga vajalikuks.

Kas teie haiglas tegutsevad ka külalisarstid?

Külalisarstid on sellistes sektsioonides, mis puudutavad günekoloogiavalvet, silmaarsti – seal on meil koostöö Ida-Tallinna keskhaiglaga. Lisaks on Ida-Tallinna haiglaga ja haigekassaga meil kolmepeale kokkulepitud, et eelkõige reumatoloogiat katame Ida-Tallinna eriarstide näol – see on nende oma lepingus, meie organiseerime kogu ümbritseva asja – ruumid, IT-teemad. Samamoodi täiendav neuroloog ambulatoorses vastuvõtus – ka nende oma lepingus käivad täiendavalt nõudlust katmas.

Alguses meie inimesed olid pahased eelmisel aastal, et reumatoloogia maht oli natukene väike, ei saanud kohe löögile, kui oli vaja. Aga nüüd haigekassa andis lepingut juurde, loodame, et on natukene parem.

Kas õdesid Kuressaare haiglas jagub?

Õdedega on lood… Kas just nüüd hästi on, aga ütleme, et pigem sinna paremuse poole, ega meil väga palju vakantseid töökohti saadaval ei ole. See on selle saare omapära parem pool – kes tuleb, see jääb.  Kui inimene ikkagi on saarlane ja siin endale ilusa kodu teeb, siis ega ta ära ei lähe.

Kuidas on lood ületööga, näiteks EMOs?

Ütleme nii, et ega ületöö ei saa tekkida juunis või detsembris, ületöö tekib kogu perioodi jooksul kokku.  Võrreldes 2015. aastaga erakorraliselt hospitaliseeritute protsent suurenes 2 punkti võrra - 2015 oli see 56% kõikidest hospitaliseeritutest, 2016 oli selleks numbriks 58%. Trendi see siiski näitab. Suvel on suvesaarlasi rohkem, mis suvel teeb pöördumiste arvu kõrgemaks – rohkem on olmelisi traumasid.

Mis on see, mis noori saarele meelitab?

Arvan, et väga oluline on see, et sul peab olema side Saaremaaga. Räägime väikelinnadest laiemalt - see on see erimoodi inimene, kes oskab hinnata selle väikese koha privaatsust, rahu, turvalisust. 

Rõhutan veelkord, et inimene on meil väga suur väärtus ja organisatsioon ei saa siin lubada mingisugust arrogantsust. Pigem tuleb olla väga avatud, vastutulev töötajatele. Meil ei ole õigust tingimuseks seada, et 100% peab noor siin töötama. Kui me saaksime 50+1%, oleks see suurepärane, kui inimene oleks nõus panustama Saaremaa inimeste tervisesse.

Oluline on linnaga neid mõtteid arendada, kuidas neid toetada, kui spetsialist otsustab siia tulla, et millised võiks olla boonused? See on ka linna huvides, kui tuleb uus maksumaksja. Need on need küsimused, mida peame kogu kogukonnaga lahendama.

Ja mis on veel olulisem – me ise ei tohi mitte kunagi seda ära unustada, et kui ei ole elanikke, siis ei ole seda haiglat mitte kellelegi vaja. Ehk siis tervishoiuorganisatsioon ei saa eksisteerida kuidagi iseseisvalt, ainult kooskõlas nendega, kes su ümber on.

Palju teie haiglas on sünnitusi?

Meil oli 2015. aastal 250 sünnitust, kahjuks 2016 tõmbasime natukene tagasi, läksime 235 peale.

Sulgemisega ei ähvardata?

Nagu ma enne siin demonstreerisin, see helikopter ei pruugi õigeaegselt kohale jõuda ja see võimalikkus peaks kohapeal olemas olema. See on üks kvaliteet – kui Saare maakond tahab edasi areneda, siis noortel inimestel peab olema selline oluline teenus kohapeal.

Kas teil on välismaalastele suunatud pakette, tasulisi vastuvõtte?

Mõtteid on olnud, aga tänaseks pole suutnud neid pakette täielikult välja töötada. Üks asi on see, et kui hõivatud on sinu personal – kas nad on huvitatud leidma kuskilt täiendavat aega, et tegeleda veel välisptsientidega. Meil on täna koormused suhteliselt sellised optimaalsed, mis tähendab seda, eriarsti enda initsiatiiv teha tasulist vastuvõttu on sellest väga palju sõltuv.

Teine asi on see, et näiteks kirurgide puhul teatud koormus on valvetöö peal, et arst peab ennast väga optimaalselt jagama. Aga meilgi on oma äärealasid, kus saaksime teha tasulist teenust pakkuda, arenguruumi on.

Mida arvate haigekassa eelarvest-lepingust?

Kui vaadata tagasi meie eelarvet puudutavat, siis meil oli aasta tagasi ju n-ö miine, mis võisid plahvatada. Sellega olemegi viimased 10-11 kuud tegelenud ja meie ei saa midagi viriseda – need miinid ei plahvatanud, jumal tänatud – meil jäi proteesipanek alles, psühhiaatria alles, sünnitused alles, endokrinoloogia jäi alles. Oli konstruktiivne läbirääkimisperiood, mille tulemus oli hea.

Aga siin ma toon kohe „aga“ välja – tundlik teema on personali palgad, streik töövõtjate poolt. Meie tööandjana oleme kehvas seisus – 75% tuludest ostab haigekassa meie käest ja kui hinnatäiendit ei ole, siis seda jänkut ei võlu kuidagi kübarast välja, et täiendavaid tasusid maksta.

Risk tulebki sellest, et kuidas iganes need läbirääkimised lõppevad, tähendab see seda, et tervishoiuteenuste hinnaosa läheb muutmisele ja see on huvitav küsimus – kui hinnakomponent korrigeerub, kas ta katab töötasude väljamakseid või ei kata?

Lisa kommentaar

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Karl Storz otsib TOOTMISINSENERI

TALENTOR ESTONIA / In Re OÜ

14. august 2017

NOVO NORDISK otsib KVALITEEDIJUHTI

Ariko Reserv OÜ

07. august 2017

Meditsiini­uudised

13. juuni 2017

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2017

Laadi PDF

Tervise­uudised

juuni 2017

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.