Glükomeetri mõõtmisviga võib olla ootamatult suur

Erinevate glükomeetrite suhtelise nihke kvartiilid laborimeetodi suhtes.
Erinevate glükomeetrite suhtelise nihke kvartiilid laborimeetodi suhtes.

Glükomeetrite kasutamisel on peaaegu 40 aastane ajalugu, kuid laborimeetodiga võrreldavat täpsust seni saavutatud ei ole. Nii ongi glükomeeter jäänud abivahendiks diabeedi ravi jälgimisel ja kiire glükeemia määramisel, kuid mitte diabeedi diagnoosimisel.

Esimesed patsiendi enesekontrolli glükomeetrid jõudsid läänemaailmas tarbijani 1980ndate alguses, Eestis mõned aastad hiljem. Võrreldes esimeste glükomeetritega, on tänapäevaste glükomeetrite täpsus oluliselt paranenud ning seetõttu kitsendatakse glükomeetrite kasutamist reguleerivates standardites ja juhistes täpsuse kriteeriume pidevalt. 

Siiski tuleb arvestada, et glükomeetrite täpsus ei vasta laboratoorse mõõtmise täpsusele ning see võib erinevate füsioloogiliste ja tehniliste tegurite olemasolul oluliselt väheneda.

Glükomeetrite täpsuse ilmestamiseks toome siinkohal 2015 a ja 2016 a Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis läbi viidud võrdluskatsed, kus uuriti viit erinevat glükomeetrit, millest kaks olid professionaalsed glükomeetrid, ülejäänud enesekontrolli glükomeetrid.

Uuringus osalejatel mõõdeti glükoosi sisaldus glükomeetritega kapillaarveres, nii nagu tootja juhendid ette nägid, ning samal ajal võeti uuritavatelt ka venoosne proov, millest määrati glükoosi sisaldus nõuetele vastavalt kaliibritud ja kontrollitud labori analüsaatoriga Cobas C111 (Roche). Seejärel arvutati labori meetodi glükoosi sisalduse keskväärtuse suhtes suhteline nihe. Kui labori meetodi koguveaks lubatakse ?6,9%, siis nagu ka jooniselt ilmneb, glükomeetrite nihe laborimeetodi suhtes on tunduvalt suurem (kõik glükomeetrid kokku: ±17% 2SD).

Miks glükomeetritelt saadakse erinevaid mõõtetulemusi?

- Glükoosi sisaldus sõltub proovimaterjali veesisaldusest. Vere veesisaldus (glükomeetrid määravad glükoosi verest) on väiksem kui plasma veesisaldus ning vere ja plasma vaheline glükoosi mõõtetulemuse erinevus on 11…12% (45% hematokriti puhul) plasma glükoosi kasuks. Vere veesisaldust mõjutab hematokriti väärtus.

Tänapäevased glükomeetrid on vastavalt IFCC töögrupi soovitusele kohandatud plasma glükoosi sisaldusele (koefitsiendiga 1,11).

Professionaalsed glükomeetrid, aga olenevalt mudelist, võivad arvestada patsiendi tegelikku hematokritti, seda samal ajal koos glükoosi mõõtmisega määrates.

Eriline tähelepanu siinkohal vastsündinute ja tõsise aneemiaga patsientide puhul, kus kõik glükomeetrid pole kasutatavad!

- Venoosse, arteriaalse ja kapillaarse proovimaterjali glükoosi mõõtetulemused erinevad teineteisest sõltumata proovimaterjali veesisaldusest, mis teeb glükoosi mõõtetulemuse sõltuvaks ka proovimaterjali tüübist, sealjuures on kõige suurem arteriaalse proovi glükoosi sisaldus.

- Pärast sööki võetud kapillaarvere glükoosi mõõtetulemus erineb samal ajal võetud venoosse vere glükoosi sisaldusest, erinevus võib olla siinkohal isegi kuni 20–25%. Enne sööki (paastu) proovide erinevus on tunduvalt väiksem.

- Atsidoos, alkaloos, ketoatsidoos mõjutavad paktiliselt kõigi mitteprofessionaalsete glükomeetrite mõõtetulemusi. Lugege sellekohast infot glükomeetri või sensorite passist. 

Seetõttu ei ole mitte kõik glükomeetrid kasutatavad haiglaolukorras!

- Suurenenud hapniku osarõhk võib anda vale madalaid ja hüpoksia vale kõrgeid glükoosi mõõtetulemusi kui kasutatakse glükoosi oksüdaasil põhinevat määramist. 

- Hüpertriglütserideemia ja paraproteineemia mõjutavad samuti proovimaterjali veesisaldust ja annavad vale madalaid mõõtetulemusi.

- Halb perifeerne verevarustus, jahedad käed, šokk, hüpotensioon, ödeem, jt, ei peegelda piisavalt kiiresti tegelikku glükoosi sisaldust, kuna perifeerne tsirkulatsioon on häiritud.

- Halvasti pestud käed (sisaldavad suhkrute jääke) annavad ebaõigeid mõõtetulemusi, seetõttu on kätepesu enne proovivõttu väga oluline.

-  Mõnede glükoosi määramise testribade madal spetsiifilisus glükoosile (määrab maltoosi või galaktoosi glükoosina), peritoneaaldialüüsi saavatele haigetele, kes saavad dialüüsi ikodekstriiniga, ei sobi kasutamiseks kõik glükomeetrid, kuna annavad vale kõrgeid mõõtetulemusi maltoosiga (seda isegi kuni kaks nädalat peale dialüüsi saamist).

Oht ravida patsient hüpoglükeemilisse koomasse.

Glükomeetrid enesekontrolliks ja professionaalseks kasutamiseks

Glükomeetreid toodetakse tavakasutajale glükoosisisalduse enesekontrolliks (kodus kasutamine) ja professionaalseks kasutamiseks.

Enesekontrolli glükomeeter on mõeldud kasutamiseks tavaolukorras ühele patsiendile diabeedi jälgimiseks ja insuliiniravi rakendamiseks. Siin ei ole reeglina tegemist ekstreemsete haigusseisunditega (sügav atsidoos, suured hematokriti muutused jt) ja glükomeeter on kenasti kasutatav. Enesekontrolli glükomeetrit ei tohiks kasutada mitmete inimeste testimiseks, sest see ei ole piisavalt turvaline verega levivate infektsioonide vältimiseks. Samuti kaasas olevad verevõtuvahendid (nõelad) ei ole suure torkevigastuse vältimise ohutusastmega.

Professionaalsed glükomeetrid on mõeldud tervishoiu asutustes kasutamiseks ning mitmete patsientide analüüsimiseks. Need on nõuetekohaselt puhastatavad ning sageli ka haigla või labori infosüsteemiga ühildatavad. Siiski tuleb arvestada, et ka professionaalsetel glükomeetritel on kasutuspiirangud (nt ei tohi kasutada vastsündinute analüüsimiseks või intensiivravi osakondades insuliinravi ordineerimiseks jne).

Professionaalsete glükomeetrite valikul tuleks abi paluda oma kesklaborilt, kes aitab glükomeetreid kontrollida ja võrdluskatseid korraldada.

Võrdluskatseid korraldav labor peab tagama oma glükoosi meetodile nõutud kvaliteedi. Kvaliteedikontrolliga tegeleb suurtes haiglates eraldi inimene

Mõõtesüsteemi korrasoleku tagamise elementaarne alus on kvaliteedikontrolli proovid ja nende kontrollvahemiku tabamise hindamine.

Kvaliteedikontrollproovid on lahused, millel on kindel glükoosisisaldus ning mida analüüsitakse nagu patsiendi proovi. Kvaliteedikontrolli mõõtetulemused tuleb kindlasti dokumenteerida ja suurtes haiglates tegeleb sellega POCT (point of care) koordinaator.

Joonis: Erinevate glükomeetrite suhtelise nihke kvartiilid laborimeetodi suhtes. G1, G2, G3 – enesekontrolli glükomeetrid; PG1, PG2 - professionaalsed glükomeetrid.

Lisa kommentaar

  • Aivar Orav
    TÜ kliinikumi ühendlabori kliinilise keemia osakond laborispetsialist
    Agnes Ivanov
    TÜ kliinikumi ühendlabori kvaliteedijuht

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

5. detsember 2017

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2017

Laadi PDF

Tervise­uudised

november 2017

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.