Haigekassa teeb väikenimistute elu raskeks

Esmatasandi uus rahastamisskeem hakkab väikenimistuid liitumisele suunama.

Mustjala piirkonna perearst Kerli Jaagosild on otsustanud teha avalduse oma nimistust loobumiseks, kirjutab Maaleht.

“Viimaseks tõukeks selle otsuse tegemisel on haigekassa uus rahastamisskeem, mis hakkas kehtima käesoleva aasta algusest,” lausub ta. Selle kohaselt perearstide rahastamist pearaha arvel küll suurendati, kuid väikeste, alla 1200 inimesega nimistute baasraha vähendati. Kerli Jaagosilla nimistus Mustjalas on aga 869 inimest.

Muudatuse idee seisnes selles, et hetkel käiva tervisekeskuste reformi kohaselt peaksid tulevikus perearstid hakkama koonduma tõmbekeskustes asuvatesse tervisekeskustesse. Et baasraha on ette nähtud põhiliselt perearstikeskuse kui kinnisvara käigushoidmiseks, siis sellises tervisekeskuses, kus praktiseerib mitu arsti, tasutakse kulutused üheskoos ja baasraha kulub tõepoolest vähem.

Ühtlasi näib väikeste praksiste baasraha vähendamine olevat justkui stiimuliks, et perearste tervisekeskustega ühinema sundida.

Haigekassa esmatasandi talituse juht Külli Friedmann ütles, et üldarstiabi ostumudelit tuleb vaadata tervikuna ja mitte ainult lähtuda kahest komponendist: pea- ja baasraha. „Meile on oluline läbi ostumudeli motiveerida perearste töötama sellise nimistu suurusega, mis annab arstile võimalikult head tingimused ning tagab kõigi teenuste kättesaadavuse nimistu liikmetele,“ ütles Friedmann.

Uued uhked majad probleemi ei lahenda

Orissaares töötab samuti suure, 2540 isikust koosneva nimistuga perearst Elo Lember. Selline nimistu võimaldaks ka uue ja suure tervisekeskuse rajamist ja need kavad olid mingil hetkel siinkandis väga aktuaalsed. Orissaares on ju mitu uhket Stalini-aegset hoonet peaaegu jõude seismas ja miks mitte siis üks neist üles vuntsida, kasutades raha, mida parasjagu laiali külvatakse.

Arendusega tegelevatel meestel läksid kohe silmad särama, kuid perearst Lember rikkus selle rõõmu ära, öeldes, et seda tervisekeskuste ehitamise reformi oleks hädasti vaja läinud 15–20 aastat tagasi: “Kui meie siin alustasime, oli perearstikeskuse ehitamine ja sisustamine üksnes arsti mure ja omavalitsus ei liigutanud lillegi. Nüüd antakse küll Euroopast ehitamiseks raha, aga mida me selle tohutu suure renoveeritud kolossiga pärast peale hakkaksime? Üks asi on ehitada, teine asi aga ülal pidada, ja seda peab ju perearst oma mõõdukast eelarvest tegema. Kolosside ülesladumine on väga lühinägelik ja sellega arstiabi probleeme maakohtades ei lahenda.”

“Ja milleks meile ämmaemand, kui aastas sünnib alla kümne lapse?” küsib Lember ning lisab, et füsioterapeudi ametikoht on vananeva elanikkonnaga piirkonnas küll vajalik.

Kommentaar

Perearst Madis Tiigi: “Meie tervishoiusüsteemis kulub 60% rahast paari-kolme ülisuure ja kalli haigla käigushoidmiseks. Kui suured tegijad raha nõuavad, siis enamasti nad ka saavad. Perearstisüsteemile kulub vaid 10% rahast ja ühe väikese perearsti traagika ei huvita eriti kedagi. Nii käibki meil kemplus, kes kelle arvel raha saab, kuid sisulise ja uuendusmeelse tervishoiupoliitikaga ei tegele keegi. Riigi tasemel pole sellega tõsimeelselt enam aastaid tegeldud.”

Täismahus loe Maalehest 

 

 

Lisa kommentaar

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

OLYMPUS otsib MEDITSIINITEHNIKA REMONDITEHNIKUT

M-Partner HR OÜ

10. mai 2017

Meditsiini­uudised

4. aprill 2017

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2016

Laadi PDF

Tervise­uudised

aprill 2017

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.