Terviseamet: kindlustusfond võiks tulla terviseameti juurde

Terviseamet toetab tervishoiuteenuse osutajate mittesüülise sundkindlustuse loomist ja teeb ettepaneku seostada see tegevuslubade omamisega (väljaandmisega) ning luua riiklik kindlustusfond terviseameti juurde, seisab terviseameti poolt sotsiaalministeeriumile saadetud arvamuses.

Oma arvamuses eelnõule soovitab terviseamet patsiendikahjude hüvitamise süsteemi edasisel väljatöötamisel kehtestada selged ja üheselt mõistetavad kriteeriumid analoogselt Šotimaa üleminekul süülisest süsteemist mittesüülise kasutamisele. Terviseameti hinnangul sobiksid Šotimaal kasutatud kriteeriumid ka täiesti muutumatul kujul ülevõtmiseks ka Eestis.

Terviseamet sobiks kindlustusandjaks alljärgnevatel põhjustel:

1) Seostatus tegevusloaga – alates 01.07.2014 on tervishoiuteenuste osutamise tegevusloa nõue kõikidele juriidilistele isikutele ja füüsilisest isikust toimivatele ettevõtjatele kohustuslik. Sellisel juhul mistahes isik, kes taotleb tegevusluba, peab koheselt koos riigilõivuga tasuma ka ettenähtud kindlustusmakse.

2) Lisaks kahjunõuete menetlemisega seotud uurimistega peaks sama institutsiooni koondama ka vigadest raporteerimise (osaliselt see juba terviseametis on – näiteks meditsiiniseadmetega seotud ohujuhtumid), kuid see eeldab ka hüvitiste maksmise ja kindlustuspreemiate samaaegset koondumist sama isiku juurde. Kuigi terviseamet riikliku järelevalve teostajana on ainus pädev haldusorgan kohustustavate meetmete rakendamiseks, ei tohi see olla vaid ainsaks korrigeerivaks meetmeks kindlustussüsteemi puhul. Vastasel juhul toob see – sõltuvalt süsteemi iseärasustest, kaasa näiteks võimalikest vigadest üle raporteerimise või vastupidi, soovi varjata.

3) Ametil on olemas nägemus, kuidas peaks toimima mittesüüline vastutuskindlustus protsessina pärast kindlustusjuhtumist teate saamist ja kuidas see on seostatud vigadest ja tüsistustest teavitamisega TTO-de poolt

4) Kontseptsioonis ei ole kirjeldatud mitte ühtegi juhtumit, kus riikliku sundkindlustuse või mistahes muu kindlustuskeemi puhul oleks ravi rahastamise lepingute sõlmija samaaegselt ka kindlustusandjaks. Ainuüksi patsiendi vaates tekib veider olukord kus haigekassa peaks püüdlema kindlustatutele teenuse ostmisel parima kvaliteediga teenuse saamiseks, kuid kindlustuse haldamine tekitab dilemma – kas eelistada varianti osta odavamalt ja maksta rohkem hüvitisi võib kaasa tuua olukorra, kus tavapärane kvaliteedistandard hakkab langema.

Kõik isikud, kes on patsiendikindlustusega seotud, peavad ka tundma, et neid on koheldud võrdselt. Terviseameti kaudu toimub tervishoiuteenuse – kiirabiteenuse rahastamine ja mille kulumudel on avalik, ei ole ravikindlustuse kulumudel oma detailides avalik – nii patsiendil teenuse saajana kui ka teenuseosutajal võimaliku lepingupartnerina puudub tegelikult võimalus hinnata, kas teenuseosutamiseks on kõik komponendid rahastatud adekvaatselt.

Koos kindlustusandja rolliga peaks haigekassa avalikustama ka oma kulumudeli selliselt, millest nähtuks teenuse maksumus ja sama teenuse maksumus erinevate teenuseosutajate lõikes.

5) Üksnes riigiasutusena tegutseva kindlustusandja puhul ei teki küsimust kindlustusandja kasumist.

6) Mistahes täiendav tööjaotus mitme tegutseja vahel on täiendav halduskoormus, teeb süsteemi läbipaistmatuks, on allikaks täiendavatele nn kommunikatsiooni probleemidele. Kavandatav kindlustussüsteem tugineb olulisel määral enne väljamaksmisele määramist juhtumitega seotud uurimisele.

7) Kindlustusjuhtumite käsitlemine ei saa toimuda riikliku järelevalve arvelt, see ei asenda riiklikku järelevalvet.

Terviseameti täpsemaid põhjendusi ja ettepanekuid saab lugeda artikli juures olevast dokumendist (PDF).

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

24. oktoober 2017

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2017

Laadi PDF

Tervise­uudised

oktoober 2017

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.