Arstide liit:vastutuskindlustuse osas on raske seisukohta võtta

Esitatud VTK alusel on raske võtta kindlat seisukohta, kas toetada kavandatavat uut tervishoiuteenuse osutaja (TTO) vastutuskindlustuse süsteemi või mitte, kuna mitmes olulises küsimuses puudub ühene lahendus, leiab oma arvamuses sotsiaalministeeriumile Arstide liit.

Näiteks ei ole selge, kas ja kuidas muudetakse tervishoiutöötaja isikliku vastutuse regulatsiooni VÕSis, st kas tõepoolest luuakse uus mittesüülisel vastutusel põhinev süsteem või jääb paralleelselt kehtima ka süüline vastutus, toob arstide liit välja.

VTK ettevalmistajad jõudsid järeldusele, et otstarbekas on luua riiklik patsiendikindlustuse fond, kuid patsiendikindlustuse fondi ja erakindlustusel põhineva kohustusliku vastutuskindlustuse kulude hinnang ja võrdlev analüüs on arstide liidu hinnangul puudulik ning riikliku fondi eelistamine nõrgalt põhjendatud.

Arstide liidu seisukohad

1. Patsiendikindlustuse fondi loomiseks ja rahastamiseks tuleb kindlasti kasutada sihtotstarbelist eraldist riigieelarvest ravikindlustusse, et hoida ära arstiabi kättesaadavuse vähenemist uue lisakulu tekkimisel haigekassa eelarves. Kindlustusmaksed peavad olema diferentseeritud sõltuvalt tervishoiuteenuse riski suurusest.

2. Kahjude hüvitamise menetlus peab mitte ainult olema, vaid ka näima patsientidele sõltumatu, objektiivse ja õiglasena. Seetõttu ei pea me otstarbekaks, et selles osaleb haigekassa, kus kahjuhüvitised võivad hakata konkureerima muude kuluvaldkondadega. Samuti puudub Terviseametis ja haigekassas täielikult kindlustustegevuse kogemus ja pädevad töötajad.

3. VTK-s viidatakse EAL ettepanekutele võlaõigusseaduse (VÕS) muutmiseks, kuid jääb ebaselgeks, kas ja mida tegelikult plaanitakse muuta.
VÕS 41. peatükist tuleneva arsti vastutuse säilimisel tekib olukord, kus patsiendil on õigus pöörduda nõudega arsti vastu kohtusse ka juhul, kui patsient on juba saanud hüvitist patsiendikindlustuse seaduse alusel. Seega jääb arstile risk, et tema vastu esitatakse nõue ka süülise vastutuse alusel.

Samuti koormaks topeltvastutuse süsteem kohtusüsteemi, kuivõrd kohtud peavad asuma patsientide võimalikke nõudeid menetlema. Süülise ja mittesüülise süsteemi paralleelne eksisteerimine ei soodusta tüsistuste vabatahtlikku registreerimist.

4. Hüvitatava kahju liigid ja ulatus väljatöötamiskavatsusest ei selgu. Märgitakse, et Läti kogemusele tuginedes on otstarbekas rakendada varaliste kahjude hüvitamise piiratud loetelu. Samas tõdetakse, et on risk kohtusse pöördumiste kasvuks, kui hüvitiste määrad liiga piiratud, mis võib riski realiseerumisel olla täiendavaks koormuseks TTO-le.

Seega peavad VTK koostajad võimalikuks, et tekib olukord, kus patsient peab kahju täielikuks hüvitamiseks pöörduma ikkagi kohtusse. Raviasutused ja tervishoiutöötajad peavad oma vastutuse täielikuks kindlustamiseks sõlmima lisaks vabatahtliku vastutuskindlustuse või arvestama võimalusega, et osa kahju tuleb ise hüvitada. Tervishoiutöötajatel ei teki kindlust, et neid eksimuste eest vastutusele ei võeta ja tüsistuste ning vigade registreerimise süsteem väga suure tõenäosusega ei käivitu.

Sellisel juhul ei täida loodav kindlustussüsteem ühtki oma põhieesmärkidest – ei kaitse efektiivselt ei patsiente ega tervishoiuteenuse osutajaid ja tervishoiutöötajaid ning ei soodusta tüsistuste registreerimist ning seeläbi ravikvaliteedi paranemist.

Leiame, et hüvitistele ülempiiri seadmine on vajalik, kuid kindlasti tuleb vältida olukorda, kus patsient saab kinnituse, et kahju tekkis seoses tervishoiuteenuse osutamisega, hüvitis on aga ebapiisav ja tal on ka pärast selle saamist õigus pöörduda kohtusse ja nõuda täiendavat hüvitist VÕS alusel.

Arstide liidu ettepanekud

1. Kordame lisas 1 toodud ettepanekuid VÕS muutmiseks.

2. Analüüsida põhjalikult riikliku sundkindlustuse ja eraõiguslikel alustel põhineva kohustusliku vastutuskindlustuse plusse ja miinuseid ning kaaluda veel kord, kumb variant kasutusele võtta.

3. Anda patsiendikindlustuse fondile (või vastutuskindlustusandjale) kohustusliku kohtuvälise menetluse organi funktsioon ning sätestada seadusega, et kui patsient on esitanud kahju hüvitamise nõude kindlustusele, siis ei saa samas asjas pöörduda kahju hüvitamise nõudega kohtusse.

4. Tüsistuste registreerimise motivatsiooni suurendamiseks siduda see TTO kindlustuskaitsega – kui nõude aluseks olev tüsistus ei ole registreeritud, siis kindlustus hüvitab selle patsiendile, kuid võib vastava summa TTO-lt regressi korras sisse nõuda. Kui registreerimata juhtumid korduvad, võiks see olla kindlustusmakse suurendamise aluseks.

Soovime kindlust, et loodav kindlustussüsteem tagab ülemineku tervishoiutöötajate mittesüülisele vastutusele ja täidab kavandatud eesmärgid: patsientidele piisavad kahjuhüvitised kiire ja lihtsa menetlusega, tervishoiutöötajatele kindluse, et neid ravivigade eest ei karistata ning ravikvaliteedi paranemise tüsistuste registreerimise ja analüüsimise kaudu.

Vaata ka terviseameti arvamust

Dokument on allaletav (PDF).

Lisa kommentaar

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

12. september 2017

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2017

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2017

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.