Ene Tomberg: Kuidas hoiame laste tervist?

Lastearst Ene Tomberg.
Lastearst Ene Tomberg.

Läinud aasta lõpul valminud Riigikontrolli audit "Riigi tegevus laste tervise hoidmisel ja ravimisel" on pälvinud suurt tähelepanu. Eeskätt olid tulemustest huvitatud lastearstid, kes arutasid koos auditi ettevalmistajatega 26. jaanuaril k.a. Viljandis oma konverentsil saadud tulemusi ja vaagisid võimalusi olukorra parandamiseks.

Tõsine arutelu laste tervise teemal toimus 20. veebruaril riigikogu sotsiaalkomisjonis, kus osalesid ka Eesti Lastearstide Seltsi, haigekassa ja sotsiaalministeeriumi, samuti Eesti Lastekaitse Liidu esindajad. Osalenuna ka mõtteid, mis tekkisid lastearstina nii auditi tulemusi lugedes kui mõlemal arutelul olnuna. 

Lapsed moodustavad 20% elanikkonnast. Laste tervisele tähelepanu pööramine on otseselt seotud riigi kulutustega. 2015. aastal kulus laste tervise hoidmisele ja ravile haigekassa eelarvest 46,1 miljonit eurot ehk 4,6%.

Tõdeti, et praegune tervishoiukorraldus ei suuda tagada laste tervise probleemide ennetamist, õigeaegset avastamist, süsteemset jälgimist ega järjepidevat ravi. Praeguse tervishoiusüsteemi puhul sõltub kõik lapsevanemast - kui tema ei seisa oma lapse eest, ei tunne ära terviseprobleeme, ei ole abi otsimisel järjekindel, siis võib lapse tervisehäda areneda ägedaks või krooniliseks haiguseks.

Puudub ülevaade laste tervise arengust vanusaastate kaupa

Tervisekontrollides käis keskmiselt 34 last 1000 lapse kohta. Samas eelkooliealistest vanuses 3-6 aastat ei käinud ettenähtud sagedusega tervisekontrollis koguni pooled, ehk 53% lastest. Kasvab vaktsineerimistest loobujate arv (2015. aastal 3,5%), mis osaliselt on vanematega tehtava vähese selgitustöö tulemus.

Ometi on just varane lapseiga periood, kus on oluline tervislikke, ka sotsiaalseid kõrvalekaldeid märgata ja leida võimalusi midagi parandada. Auditis märgiti, et statistikas võidi esmashaigestumise juhtumeid registreerida erinevate spetsialistide poolt korduvalt, mis teeb raskeks tegeliku olukorra hindamise.

Rasvunud laste esmashaigestumine on aastatel 2006-2014 kasvanud 54%. Mida selle ennetamiseks, aga ka laste ja perede nõustamiseks ja raviks on tehtud? Põhiliselt baseerub praegune abi projektitööle, mille heaks näiteks on SA Tallinna Lastehaiglas dr L. Suuroru juhtimisel läbiviidav projekt "Personaalne lähenemine laste ülekaalulisuse käsitluses".

Lapse tervisliku seisundi jälgimist sünnist kuni 18. eluaastani käsitlev uuendatud juhend valmib lubamatult aeglaselt - alles 2017. aasta lõpuks. Loomulikult saab laste jälgimist ja nende tervislikku seisundit hinnata ka varasemate tööjuhendite alusel.

Mida siis teha?

Peame lähtuma sellest, et võrreldes 20 aastaga on muutunud nii lapsed kui lastevanemad. Euroopa Lastearstide konsensuses rõhutatakse üha enam lapse enese (mitte ainult vanemate) rolli oma tervise hindamisel ja meditsiinipersonaliga suhtlemisel. Siinjuures mõned ettepanekud:

1. Läbimõeldud lastevanemate koolituse ja harimise ning teavitamise süsteem. Ainult "Targalt vanemaks" või "Imelised aastad" programmid ei suuda hõlmata kõiki vanemaid. Lubamatult kõrge on laste õnnetusjuhtumite arv, eeskätt olmetraumade osas. Olemas on riigikantselei vigastuste rakkerühma raport õnnetuste tekkepõhjustest, püstitatud erinevatele ametkondadele ka ülesanded, samas on ebaselge kes ja kuidas raportis ettenähtut hindab. Hetkel puudub meil üleriigiline kompleksne lähenemine laste tervisliku seisundi hindamisele, riskitegurite avastamisele ja järjepidevale ravile ja rehabilitatsioonile erinevate teenuseosutajate koostöös.

Näen reservi tööks lastevanemate ja teismelistega perearstidega koos töötavat teist pereõde. Hetkel on ca 800 perearsti nimistust 360-s tööl teine pereõde, kes täiendava koolituse järgselt saaks senisest enam teha ennetus- ja teavitustööd peredega, eriti laste tervise küsimustes.

Kehtestada tuleb kord eelkooliealiste laste tervisekontrolli teostamiseks, mitte võrdsustades seda korra aastas perearsti või -õe vastuvõtul käimisega (näiteks haiguse põdemise järgsel kontrollil). Esmase silmakontrolli võiksid läbi viia perearstid, neil on selleks pädevus olemas. 

2. Õpilaste tervis ja koolitervishoiuteenus. Informatsiooni liikumine erinevate teenuseosutajate vahel - et perearst näeks koolitervishoiuteenuse osutaja sissekandeid kui ka vastupidi, sama kontaktivõimalus ka eriarsti ja koolitervishoiuteenuse osutaja vahel. Laste tervist kajastava ühtse infosüsteemis loomine eeldab E-tervise, E-kooli jt infosüsteemide ühildamist. Kuigi terviseamet väljastab koolitervishoiuteenuse osutamiseks tegevusload, ei kuulu teenuse sisu hindamine ameti pädevusse.

3. Laste vaimse tervise olukord, varane diagnoosimine, vajalik abi takerdub selle eriala spetsialistide vähesusele. Norra Kuningriigi abi projekti raames oleme saanud küll spetsialistidele palju häid koolitusi, abi toel rajanud nii SA Tallinna Lastehaigla Laste Vaimse Tervise Keskuse, kui regionaalsed keskused ja kabinetid (Ida-Virumaa, Lõuna-Eesti), aga kuidas on abi kättesaadavus mujal vabariigis?

Koolides on püsiv õppenõustamisspetsialistide vähesus: koolipsühholooge on 30%, eripedagooge 28%, logopeede 48% ja sotsiaalpedagooge 38% koolidest. Ainult Rajaleidja keskustest ei piisa, sest vahetult koolis vajaliku abi osutamiseks neil võimalusi ei ole. Kinnitamata on õpilase vaimse tervise hindamise juhend haigekassa poolt. Olukorda aitaks parandada vaimse tervise õe rakendamine koolides, keda juba praegu valmistatakse ette tervishoiu kõrgkoolides.

4. Haigekassa poolt on sätestatud laste hammaste tervise hindamiseks indeks, kuid puudub üleriigiline ülevaade, milline on laste hammaskonna seisund, mida ja millises järjekorras tuleks olukorra parandamiseks saadud tulemuste alusel teha.

5. Söömishäirete varane märkamine algab koolieelsest east, mistõttu vajavad varase märkamise oskust nii lasteaedade kui koolide õpetajad (viimased heas koostöös koolitervishoiuteenuse osutajatega).

Auditi kohaselt 2/3 söömis- ning aktiivsus- ja tähelepanuhäirega laste puhul ei märgatud probleemi õigeaegselt ja ravi alustamine hilines 2 ja enam aastat.

Rasvunute ravis puudub koordineeritud teenuste pakkumise süsteem.

Vabariigis puudub ka ravijuhend rasvunute ravi korraldamiseks.

Eesti laste kasvu- ja kalukõverad pärinevad ca 25- aasta tagustest mõõtmistest. Vajalik on töötada välja uued kaalu-kasvukõverad, arvestades laste kiiret aktseleratsiooni ja neid ümbritseva keskkonna ning toitumistavade muutuseid.

6. Ja lõpuks - sotsiaalministeeriumil koos lastearstide ja perearstide seltsidega kujundada arvamus üldpediaatri rakendamise vajadustest regiooniti kindlustamaks krooniliste haiguste ennetamise, varajase märkamise ja krooniliste haigete jälgimise juba loodud ja töötavas süsteemis.

Lisa kommentaar

  • Ene Tomberg
    Lastearst
    Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti juhtivspetsialist

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

ABBVIE ESTONIA TEAM is looking for JUNIOR CLINICAL RESEARCH ASSOCIATE

Abbvie Biopharmaceuticals GMBH Eesti Filiaal

31. juuli 2017

NOVO NORDISK otsib KVALITEEDIJUHTI

Ariko Reserv OÜ

07. august 2017

Meditsiini­uudised

13. juuni 2017

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2017

Laadi PDF

Tervise­uudised

juuni 2017

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.