Noored arstid on kollektiivleppest olulisemad

Meditsiinitudeng Sandra Kase
Meditsiinitudeng Sandra Kase

Poliitika ja meedia on kaks olulist jõudu, mis kujundavad praeguse ühiskonna suhtumist noortesse arstidesse. Neist sõltub, kas noored arstid soovivad tulevikus Eesti tervishoius kaasa rääkida ning anda sellesse oma panuse.

Eesti meditsiini tulevik ei peaks seisnema uue kollektiivleppe allakirjutamises ega mõnesendises palgatõusus, vaid investeeringus tulevastesse arstidesse.

Võtmesõnaks on õige valik

Kui tahame häid arste, peame valima õiged tudengid. Tõeliseks arstiks ei saa õppida, selleks tuleb kujuneda läbi kogemuste ning igaüks selleks ei sobigi.

Praegune vastuvõtusüsteem põhineb vaid eksamitulemustel, arvestamata tudengite motivatsiooni või tõekspidamisi. Gümnasist ei oma pahatihti ettekujutust oma huvidest, võimetest ega oskustest. Niisamuti, ei peegelda hinded tunnistusel tingimata inimese kutsumust ega isikuomadusi, mis on arstitöös äärmiselt olulised.

Vastuvõtuintervjuu kehtestamine kutsesobivuse hindamiseks, oleks esimene oluline samm vähendamaks nende inimeste hulka, kes ainult eriala prestiiži tõttu arstiteaduskonda kandideerivad, kuid hiljem motivatsiooni- ning huvipuuduses õpingud katkestavad.

Praktikakorraldus jätab soovida

Iga noore arsti huvides on saada võimalikult palju töökogemust ning vajalikke oskusi enne kooli lõpetamist. Kuigi praktika on õppekavva määratud, jääb puudu praktika juhendamiseks ettenähtud ajast. Noorarstidele usaldatakse haiglate tööjõupuuduse tõttu primitiivsed ülesanded, millel puudub aastatepikkuste õpingute järel tulevase tööga side, samas kui juhendajad on vaevatud järjest enam kasvava dokumenteerimiskohustusega, mis ei vaja meditsiinilist kõrgharidust.

Hetkel on eriarsti vastuvõtuks on ette nähtud 10-20 minutit. Selle aja sees peab toimuma vestlus patsiendiga, tema läbivaatus, vajalike analüüside võtmine, edasise raviplaani koostamine ning kõige dokumenteerimine. Ka parima tahtmise juures ei jää sellise tempo juures üliõpilase juhendamiseks piisavalt aega.

Arusaadavalt oodatakse kroonilise ajapuuduse tõttu tudengilt spetsialistile omast tööpanust, kuid neile ootustele ei ole võimalik vastata, sest üliõpilasel ei ole varasemast vastavat väljaõpet.

Probleemi teine tahk on juhendajate tasustamine. Üliõpilase väljakoolitamine, usaldamaõppimine ning oskuste omandamise kontroll on tihti pikaajalisem protsess kui ühe praktika kestus. Arvestades ajanappust on väga oluline õppejõudude motiveeritus seda tööd teha.

Praegusel hetkel on juhendajale üliõpilane vaid lisakohustuseks, mille eest teda sisuliselt ei tasustata. Arvestades õppejõudude ülekoormatust, lõpetab tudeng oma praktika kogemusteta, teadmisteta ning selge arusaamata, mida vastav eriala endast kujutab. Lõpp-resultaadina puudub üliõpilasel ülevaade oma oskustest ning võimekusest vastava spetsialistina. Juhendajad peavad olema oma ala spetsialistid ning sellele vastavalt tasustatud. Vähemalt praktika juhendamisele kuluv aeg võiks olla võrdsustatud tavatööga. Nii nagu ühel arstil pole võimalik korraga opereerida kahte patsienti, pole tal ka võimalik kvaliteetselt õpetada, tehes paralleelselt oma põhitööd.

Riiklik tervishoiupoliitika näeks meelsasti, et noored arstid asuksid tööle ka maapiirkondadesse, ehkki õpetavaid haiglaid on Eestis vaid üks. Lisaks on tõsisasi, et väikesemates paikkondades pole piisavalt erialaarste ning keerulisemad patsiendid suunatakse paremate võimalustega suurhaiglatesse. Niisamuti vajab kogemusteta arst palju kollegiaalset konsulteerimist, kuid töökäte puuduses vaevlevates maahaiglates ei ole selleks personali.

Kui soovime, et meie arstitudengid jääksid kodumaale ja liiguksid tööle ka maahaiglatesse, peaksime varakult püüdlema konkurentsi pakkumisse riikidega, mis noori erinevate hüvedega meelitavad. See ei pea olema tingimata suur palganumber, sest kodumaal töötamine on juba omaette eeliseks. Sellegipoolest, ei peaks töötegemine olema eraldi lisaväljaminek. Näiteks Saksamaal pakuvad maakonnahaiglad tudengitele õpingute ajaks igakuist toetust, et noored arstid hiljem neile tööle suunduks. Positiivne samm oleks seegi, kui suurendada maahaiglates töötavate noorarstide aastast koolitussummat.

Noortel puudub eneseusk

Eesti arstide teadmised on väga head, kuid noortel puudub eneseusk ja ambitsioon suurelt unistada ning teha maailma mastaabis ajalugu. Ehkki riik võimaldab residentidel käia väliskoolitustel, siis haritud noorte tagasi saabumisel ei võimaldata neil saadud teadmisi alati realiseerida.

Alalised töölepingud ning ametikohtade määramine ilma konkurentsita, loovad head tingimused võimupositsiooni hoidmiseks ning enda ümbritsemiseks lojaalse toetajaskonnaga, kuid mitte pingutamiseks reaalse progressi nimel. Noored peavad nägema, et ka neil on võimalus kodumaal areneda, rääkida kaasa muudatuste tegemisel ja teha karjääri, mis ei põhine isikliku tasandi sümpaatial.

Arstiks õppimine ja selleks koolitamine on nii kulukas kui ka aeganõudev protsess ja erinevalt paljudest teistest erialadest ei ole mõeldav pooleliolevate õpingute kõrvalt täiskoormusega tööl käimine või poole kohaga õppimine. Haridussüsteem ja stipendiumid peavad aitama hoida õppijatel kui ka õppejõududel motivatsiooni Eestis tegutsemiseks ning tagama elementaarse toimetuleku.

Olukorras, kus meil on piiratud rahalised võimalused, peame oma nõrkused enda kasuks tööle panema. Väikeriik on korraga nii takistus kui ka võimalus. Lühikesed vahemaad võimaldaksid tihedat haiglatevahelist koostööd, selle asemel, et keskenduda asjatule konkurentsile erinevate linnade või linnaosade vahel.

Kui Eesti meditsiinipoliitikal saaks olla üks eesmärk, siis peaks see olema koostöö edendamine kõikide eesti haiglate ja tervishoiutöötajate vahel. Projekt "kulutõhusus", kus odav on arst ja odav on patsient, saab tulevikus anda vaid odava kvaliteedi.

Sandra Kase endast: Õppima läksin välismaale sellepärast, et ma alustasin õeõpingutega Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis, kuid sinna mu süda ei kuulunud. Seejärel paraku TÜsse sisse ei saanud ning suundusingi välismaale - esmalt Riiga ja siis Prahasse.

Lisa kommentaar

  • Sandra Kase
    Karli Ülikool Prahas
    V kursus

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Kas Rain Laane on haigekassa juhiks hea valik?

  • Jah
    70% (23)
    70% (23)
  • Ei
    30% (10)
    30% (10)

Vastanuid: 33

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

10. oktoober 2017

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2017

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2017

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.