Ravimid on tulus äri ka aktsionäridele

Kui investeerimiseks läheb, soovitavad investorid otsida firmasid, millel oleks tõeline väärtus, mis ajas naljalt ei muutu. Arvestades arenenud maailma vananevat rahvastikku on ravimifirmad siin heal stardipositsioonil.

Samas alluvad ravimifirmade aktsiad börside närvilisele loogikale, mille järgi mõjutavad väärtpaberite käekäiku poliitilised uudised teinekord rohkemgi kui ettevõtte endi tulemused. Vaata allpool graafikust, kuidas on aktsiad liikunud, millist tootlust pakuvad ja mida soovitavad analüütikud.

USA kontsernid Trumpi säutsude ootel

Märtsi alguses raputas ravimiaktsiaid Donald Trumpi säuts, kus ta mainis, et ravimid on liiga kallid. Et mitu maailma suuremat ravimifirmat on registreeritud just suure lombi taga, tekitas see aktsiaturul korraliku maavärina. Ülikallid ravimid on USA tarbijakaitseorganisatsioonidele ammu pinnuks silmas ning üks võimalik tulevikuversioon näeks ette ka näiteks seda, et USAs jääb ravimihinna lõplik sõna riigile.

Tegu on aga tõeliste hiidudega: Viagra-tootja Pfizer on viimasel ajal iga aasta dividendi tõstnud. Vähiravimi katsetustega kaasa läinud Bristol Myers Squibbi aktsia on aastaga ligi viis protsenti langenud. Insuliini ja psühhiaatrias kasutatavate ravimite tootjana tuntud Ely Lilly kasum on viimastel aastatel aina vähenenud, kuid käive püsib 20 miljardi dollari ringis ning kontsern on viimastel aastatel tublisti dividende suurendanud. Aktsia ise on väärtust ligi kolmandiku võrra kasvatanud.

Johnson&Johnsoni aktsia on viimase aastaga tõusnud 25 protsenti. Seevastu Botoxi-tootja Allergani üle 230 dollari maksev aktsia on viimase aastaga väärtusest kaotanud 10 protsenti.

2016. aastal 15miljardilist käivet näidanud ravimitootja Merck on viimastel aastatel usinalt ettevõtteid üles ostnud: 2015. aastal jõustus 17 miljardi dollari tehing laborivarustuse tootja Sigma-Aldrichiga (kes ise omal ajal tosinaid ettevõtteid inkorporeeris).

Konsolideerimine võikski olla sektori viimast 10-15 aastat iseloomustav märksõna, sest turul on nahka pistetud tohutu hulk firmasid, kelle pärand elab nüüd edasi multinatsionaalses kontsernis. Mercki aktsia oli selle grupi üks suurimaid tõusjaid, kosudes aastaga 40protsenti. Mercki puhul on huvitav see, et nad ei toonud üheksa aasta vältel turule ütki uut ravimit – ning alles sel aastal lõpetas vähiravim „kuiva perioodi“. Biotehnoloogiakontserni Amgen aktsia on samuti tõusuteel ning tegi aastaga 20protsendilise hüppe.

Novo Nordisk otsib võimalusi vereäris

Taani ravimifirma Novo Nordisk on üks maailma suurimaid insuliitootjaid, kuid viimasel ajal on tema pikaajalise frantsiisi müügitulemused kahanema hakanud. Uudisteagentuur Reuters teatas märtsi alguses, et taanlased otsivad uusi lahendusi tulemuste parandamiseks – ning üks neist on suundumine verehaiguste ärisse. Kuigi taanlastel on juba näiteks hemofiiliaravim, siis otsustati haaret laiendada: märtsi alguses asuti läbirääkimistesse USA ettevõttega Global Blood Therapeutics, mille taga on soov ära osta 1,4 miljardi dollarine San Francisco börsifirma. Börsil on kukkunud nii ettevõtte A- kui ka B-aktsia hind aastaga kolmandiku võrra.

Rootsi-Briti ühisfirma AstraZeneca, mis sai hiljuti loa uue kopsuvähi-ravimi turuletoomiseks, on aastaga aktsiat kasvatanud 14 protsendi võrra.

Lääne-Euroopa hiiud

Euro Stoxx 50 indeksisse ja maailma viie suurima ravimifirma hulka kuuluv Prantsusmaa farmaatsiakontsern Sanofi teatas hiljuti, et loodab suurt tulu lõigata just hiinlaste kasvavast nõudlusest retseptiravimite järele. Mullu teeniti Hiinas üle 2 miljardi euro. Ning kasvu on prantslastel ka vaja: 2015. aastal lõppes USAs patent müügihitiks kujunenud Lantuse-nimelisele diabeediravimile ning võrreldavat rahatoojat ei ole veel leitud. Samas on aktsia aastaga 17 protsenti tõusnud.

Geneerikaravimite võidukäik närib paljude ettevõtete tulubaasi, kuid samal ajal pole ka nende ravimifirmade elu kiita. Näiteks lekkis möödunud nädalal [23. märts] meediasse info, et üks maailma suurimaid geneerikaravimite tootjaid, Iisreaeli kontsern Teva, plaanib koondada 6000 töötajat. Aktsionärid reageerisid närviliselt ning alles siis, kui Teva kuuldused ümber lükkas, stabiliseerus ka aktsia. Samas on Teva enda aktsia teinud aastaga läbi 36protsendise kukkumise.

Saksamaa ravimi- ja keemiakontserni Bayer aktsia on aga sama ajaga tõusnud vaid napilt neli protsenti. Ettevõte valmistub praegu hiidmergeriks USA kontserni Monsantoga.

Suurbritannia meditsiinitööstuse lipulaev GlaxoSmithKline, kes enda sõnul müüb ligi kaks miljonit vaktsiini päevas, kosutas aktsiat aastaga 11 protsendi võrra. Omaette kirgede torm on aga tabanud Frankfurd lähistel asuva väikeettevõtte Stada aktsiat: talle on aastaga tekkinud nii palju kosilasi, et aktsia hüppas viimase kaheteistkümne kuuga 64 protsenti.

Šveits kui Euroopa ravimiäri lipulaev

Alpiriigis asub kaks maailma tuntuimat ravimikontserni: ligi 47 miljardi frangise aastakäibega Novartis ning 50miljardilise aastakäibega Hoffmann-la Roche. Mõlemad pakuvad hulka ravimeid ning neil on omavahel huvitav suhe: nimelt müüs 2001. aastal Roche'i suuraktsionär Martin Ebner oma aktsiad 4,8 miljardi frangi eest Novartisele. Kuna Ebnerile kuulus tollal 20% Roche'i aktsiatest, tegi see Novartisest hoobilt konkurendi suurosaniku. Lisaks omandas ettevõte 2003. aastal veel aktsiaid ning praeguseks on tema valduses ligi kolmandik kõikidest Roche'i 160 miljonist omanikuaktsiast.

Kui vaadata viimaste aastate majandustulemusi, siis on Novartis oma positsiooni aina rohkem kaotanud, samal ajal kui Roche aasta-aastalt kui mitte kasumit, siis vähemalt käivet kasvatanud. Roche'i aktsia maksab praegu 252 franki ning on aastaga ligi 10 protsenti tõusnud, kusjuures viimaste kuude suure hüppe taga on kontserni teade, et tema uus vähiravim „näitas häid testitulemusi“. 74 franki maksev Novartise aktsia on aga aastaga viis protsenti kosunud. Roche'i aktsia on Morningstari analüütikute hinnangul sektori kõige alahinnatum ja selle õiglane hind peaks olema hoopis 330 frangi ringis.

„Sahkerdamised“ karistavad aktsionäre

Ravimikontsernide puhul tuleb rääkida ka riskist, mille toovad ravimite kõrvalmõjudest tingitud kohtujuhtumid ning võimalikud illegaalsed praktikad.

Näiteks Roche'i on süüdistatud ebaõiglastes hinnakokkulepetes, Merck sai süüdistuse liigkõrgete arvete esitamises, keskkonna saastamises ning oma osteporoosiravimiga kõrvaltoimete tekitamisel. Pfizer pidi maksma USAs üle 2 miljardi dollari lubamatu reklaami eest. Sanofi aga maksis hiljuti 28 miljonit eurot trahvi altkäemaksujuhtumi tõttu ning sattus 2015. aastal austerlaste huviorbiiti, kuna nõudis ühe oma ravimi kõrvaltoimete eemaldamist ühest Austria ettevõtte andmebaasist.

Ka Johnson&Johnson on tuntud altkäemaksuandja – teiste hulgas ka Poolas, Rumeenias ja Kreekas, mistõttu ettevõte pidi maksma 2011. aastal kopsaka trahvi. J&J on pidanud ka ühe kummalisima kohtuvaidluse – nimelt USA Punase Ristiga punase risti sümboolika kasutamise õiguste eest, mis lõppes 2008. aastal tõdemusega, et mõlemad jätkavad risti kasutamist.

Baltikum: pole väga viga

Ravimiaktsiate huviline võib leida võimalusi ka üsna lähedalt. Läti ravimiettevõte Olainfarm teatas hiljuti, et 2016. aasta möödus tal 111miljonilise rekordkäibe tähe all, ning kuigi kasum langes aastaga kümme protsenti, loodetakse tänavu siiski häid tulemusi. Baltimaade ühe suurema ravimi- ja keemiatööstusettevõte aktsia on tõusnud aastaga ligi 18 protsenti. 45 aastat tagasi riigifirmana alustanud kontsern teeb tihedat koostööd ravimite suurtootja, Šveitsi Novartisega. Ligi 1000 töötajaga ettevõtte endi suurimateks turgudeks on Venemaa ja Ida-Euroopa, kuid eksporditakse ka Austraaliasse. Aktsia hind Riia börsil on ca 13 eurot.

Ka teine investeerimisvõimalus tuleb lõunanaabrite juurest. Geneeriliste ravimite tootja Grindeks pole Eestiski tundmatu ettevõte, kuid aktsionäri võib murelikuks muuta aktsia senine tootlus: kolme aastaga on see kaotanud poole väärtusest, aastaga kahanenud kuus protsenti. Kuid – möödunud aasta majandustulemused näitavad, et grupp kasvatas käibe 105 miljoni euroni ning puhaskasum suurendati pea üheksakordseks – 9,4 miljoni euroni. Kas see on märk, et halvad ajad on läbi ning aktsia hakkab tõusma? Peale seda, kui olukord mullu novembris õige nutune oli, on Grindeksi aktsia tõusvas joones liikunud ning kaupleb praegu 4,3 euro juures. Samas maksti investoritele dividende viimati 2015. aastal.

Meditsiini-ETF - parem kui turu keskmine

Kui üksikaktsiatega kauplemine tundub hirmutav, saab end haakida meditsiiniga seotud ettevõtteid koondavatele börsil kaubeldavate fondide (ETF) külge. Huvitav on see, et kuigi ettevõtete üksikaktsiad aasta lõikes ehk nii suurt kasvu ei näidanudki, teevad ETFid silmad ette turgude keskmistele. Dow Jones Medical (tähis IHI) tõusis aasta lõikes ligi 29 protsenti, samal ajal kui suur Dow kasvas ligi 24 protsenti. Standard&Poorsi meditsiiniteemaline ETF (XHE) tõusis aastaga lausa ligi 36 protsenti, samal ajal kui S&P indeks tõusis sama ajaga napilt 16 protsenti.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib DIAGNOSTIKAKLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

03. detsember 2018

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib JÄRELRAVI KLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

10. detsember 2018

Meditsiini­uudised

20. november 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.