Kelt: põhiseaduspärasus ei garanteeri mõistuspärasust

Kaidi Kelt
Kaidi Kelt

Kaks-kolm aastat tagasi kehtestatud apteekide omandipiirangud on kiirustades ja mõjuanalüüsita seadustatud eksitus, mis tuleb parandada enne, kui üleminekuperiood 2020. aasta kevadel lõpule jõuab.

Euroopas on riike, kus on ajalooliselt välja kujunenud nii, et apteegi omanikud on ainult proviisori haridusega ettevõtjad. Samas on terve rida riike, kus apteeki pidava ettevõtja hariduse liigile tingimusi ei seata. Üldise trendina liigutakse ka esimesse gruppi kuuluvates riikides turu avamise suunas, sest omandipiirangud hoiavad turgu suletuna ning pidurdavad konkurentsi ja teenuse kvaliteedi kasvu.

Kui apteekide asutamise demograafised ja geograafilised piirangud osutusid Eestis põhiseadusega vastuolus olevaks, kehtestati meil 2014. ja 2015. aastal uued piirangud. Uus regulatsioon piirab apteegi omanikuks olemist hariduse kaudu, kusjuures isegi nö. õige haridusega omanikule seati täiendav piirang, et ei või pidada enamat kui nelja apteeki. Miks eelnõu kirjutaja pidas inimvõimete piiriks hallata korraga nelja apteeki, aga mitte viit või kümmet, ei oska keegi öelda.

Tänaseks on nn BENU Abja apteegi juhtumis kaks kohtuastet leidnud, et hetkel kehtivad omandipiirangud ei ole erinevalt varasematest vastuolus põhiseadusega ning riigikohus ei pidanud vajalikuks teemat avada. Kuid see oli kitsalt kohtute hinnang piirangute põhiseadus-, mitte mõistuspärasusele. Põhiseadusega mitte vastuolus oleks ka oodata päikesetõusu läänest, kuid see ei tähenda, et see oleks mõistlik ja oodatud tulemuseni viiks.

Olematu probleemi lahendamine
Omandipiirangute kiirkorras kehtestamise käigus lubati ja oodati tulemusena nn sõltumatute proviisorapteekide turuletulekut. Täna, kaks aastat hiljem, on selge et midagi sellist ei ole juhtunud ega juhtu. Esiteks ei ole Eestis probleemi sellega, et proviisoritel puuduks oma töös sõltumatus. Arusaadavalt ei saa siis ka uus regulatsioon lahendada probleemi mida ei eksisteeri.

Juhul kui 700 - 800 proviisorit, kes töötavad täna apteekides palgatöölistena, oleks oht rahva tervisele, nagu väljendas seda Apteekrite Liidu esinaine, tuleks nad päevapealt töölt kõrvaldada. Praktikas me teame, et sellist ohtu ei eksisteeri, kõik proviisorid on oma eriala eksperdid ning motiveeritud klienti aitama kogu oma parimate oskuste ja teadmiste kohaselt. Proviisoritel on kõik võimalused lähtuda oma kutse-eetikast ja ametivandest nii nagu ka arstidel. Kui seda mitte uskuda, siis tuleks hakata ka nõudma, et haiglate omanikuks tohivad olla ainult arstid. Seetõttu on täiesti õigustatud küsimus, et kui palgatöötajast proviisor ohustab väidetavalt rahva tervist, siis miks me aktsepteerime palgatöötajatest arste? Miks me ei eelda arstidest, et töötades neile mittekuuluvates haiglates puudub neil sõltumatus langetada professionaalseid ning patsiendi huvidest lähtuvaid raviotsuseid?

Leedukad kardavad Eesti eeskuju
Ettevõtjana töötada soovivatel proviisoritel on võimalik Eestis apteeke asutada ja päris paljud on seda ka teinud. See on aus konkurents ning see võimalus peab jääma. Apteekide omanikelt nende ettevõtete sundvõõrandamine ning proviisorite sunniviisiline ettevõtjaks profileerimine ei ole aga ei aus ega täida ka rahva tervisest hoolimise eesmärki. Hoopis vastupidi. Ning seda ei muudaks ka asjaolu, kui õnnestuks tõestada, et see kõik on põhiseadusega kooskõlas.

Eestis toimunu on hoiatavaks eeskujuks Leedu valitsusele, kus on sel talvel just Eestit näiteks tuues arutletud selle üle, mida Leedus teha ei tohiks. Sealsed poliitikud said väga kiiresti aru, et apteekide sundvõõrandamine proviisoritele ei anna tervishoiusüsteemile midagi juurde, küll aga võtab ära. Varem või hiljem jõuab see teadmine ka Eesti otsustajateni. Parem kui see juhtuks enne, kui suured apteegid on sunniviisiliselt tegevuse lõpetanud; enne kui on lõplikult selge, et pole piisavalt proviisoreid, kes sooviks ettevõtjatena tänaseid apteeke edasi pidada; enne kui killustatud turukorraldus tekitab oma ebaefektiivsusega surve ravimite hinnatõusule ja enne kui patsiendid harjumuspärase apteegiteenuse kadumise pärast valjuhäälselt kurtma hakkavad.

Kõik need kiiruga loodud regulatsiooni negatiivsed mõjud jäid eelnevalt kaardistamata ja analüüsimata ning tabavad nüüd seda valusamini. Seega on tänaste omandipiirangute põhiseadusele vastavus küll oluline vaidlusaluse BENU Abja apteegi kontekstis, kuid tegelik probleemistik asub mujal ning vajab kaasaegse apteegiteenuse säilimise nimel lahendamist ja olemasoleva regulatsiooni muutmist.

Lisa kommentaar

  • Kaidi Kelt, BENU Apteek Eesti jaemüügidirektor

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Põhja-Eesti Regionaalhaigla otsib JUHATUSE LIIGET

Tammiste Personalibüroo OÜ

29. oktoober 2017

Meditsiini­uudised

10. oktoober 2017

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2017

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2017

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.