Narva haigla töömaht on 15 aasta pärast sama

Narva haigla.
Narva haigla.

SA Narva Haigla funktsionaalne arengukava 2017–2030 näeb pikas perspektiivis, et praegu paljuski erasektori käes olevad teenused liiguvad aastaks 2030 Narva haiglale ja haigla töö mahud peaksid seega vaatamata elanikkonna vähenemisele ja vananemisele jääma suhteliselt samaks.

Kogu Ida-Viru piirkonda iseloomustavaks jooneks on sealsed patsiendid pöördunud aastaid rohkem eriarsti ja vähem perearsti poole kui muu Eesti, samas on ravivoodite kasutuse efektiivsuse näitajad narvakatel mitmeti paremad kui mulkidel. 

Üheks Narva Haigla eripäraks on see, et samas Ida-Viru maakonnas paikneb ka piirkonna keskhaigla – SA Ida-Viru Keskhaigla (IVKH), mistõttu on ravimahtude planeerimisel väga olulise tähtsusega kokkulepitud tööjaotus nende kahe haigla vahel. 2016. aasta 27. juunil sõlmiti Narva Haigla, Ida-Viru Keskhaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikumi vahel kolmepoolne kliinilise koostöö kokkulepe.

Erakorraline meditsiin
Erakorralise meditsiini osakonda pöördumiste arvu hakkab tulevikus mõjutama põhiliselt kaks faktorit – elanikkonna jätkuv vähenemine ja vanemaealiste absoluutarvu kasv. Tulenevalt sellest võib prognoosida EMO töömahtude jäämist enam-vähem praegusele tasemele, keskmiselt 60 kuni 65 haiget päevas. Seoses 65-aastaste ja vanemate arvu kasvuga võib eeldada multimorbiidsete ja raskes üldseisundis, dekompenseeritud patsientide, voo suurenemist, mida on juba näha ka punase ja oranži triaažikategooriaga patsientide suhteosa kasvust, mis seab täiendavad nõudmised EMO varustatusele ja töökorraldusele.

Kliinilise koostöö kokkuleppe alusel on Narva haiglas lahendada ägedad kõhuvaevused (piiratud ulatuses ka lapsed), ägedad günekoloogilised probleemid, krooniliste sisehaiguste ägenemised (kardiaalne puudulikkus, hüpertooniline kriis, diabeedi dekompensatsioon), kergemad traumad, erinevad põletikud. Samas peab haigla suutma stabiliseerida kriitilises seisundis patsiente, et neid oleks võimalik teise haiglasse transportida.

Ambulatoorne ravi
Teenuste valik. Narva Haiglas osutati 2015. aastal ambulatoorset eriarstiabi 20 erialal. Vastavalt kliinilise koostöö kokkuleppele nähakse ette, et Narva linnas osutatakse plaanilist ambulatoorset eriarstiabi kõigil III (keskhaigla tase) ja IV (maakondlik tase) taseme erialadel vähemalt aastani 2030. Neljanda taseme erialadest on sisehaigused, üldkirurgia, otorinolarüngoloogia, sünnitusabi ja günekoloogia, psühhiaatria, dermatoveneroloogia ja taastusravi Narva Haigla vastutusala, oftalmoloogiateenuseid osutab aga IVKH. Kolmanda taseme erialadest jääb Narva Haigla vastusalasse kindlasti ortopeedia. Ülejäänud III taseme teenused tagatakse IVKH ja Narva Haigla koostöös, arvestades haigekassa lepingute mahtu ja muid olemasolevaid võimalusi (sh eriarstide saadavust). Juhul kui III taseme teenuse osutajaks saab/jääb Narva Haigla, on selle metodoloogiliseks juhiks ja ülevaatajaks IVKH vastava eriala eriarst.

Eriarstide ambulatoorne vastuvõtt Narvas, sõltumata sellest, kas vahetuks osutajaks on Narva Haigla või IVKH, on ratsionaalne korraldada Narva Haigla ruumides, kus on tagatud ka erinevad diagnostilised teenused. Seetõttu on mahtude planeerimisel lähtutud „ühtlustumise“ stsenaariumist ning kogu Narva Haigla tõmbepiirkonnast. Ida-Viru piirkonna ambulatoorse eriarstiabi kasutus on olnud ca viiendiku võrra suurem kui Eesti keskmine, mistõttu elanikkonna vähenemine ja tarbimuse ühtlustumine peaks viima vastuvõttude arvu vähenemisele. Kuna aga küllalt oluline osa ambulatoorsest eriarstiabist on praegu haigekassa valikupartnerite (erastruktuurid) käes, siis toob see prognoos kaasa mitmel erialal visiitide arvu suurenemise Narva Haiglas võrreldes praegusega. Kuivõrd haigekassa on väljendanud tahet oluliselt vähendada valikupartnerite rolli ja suurendada haiglavõrgu arengukava haiglate osa, siis võib seda lähenemist pidada põhjendatuks.

Koostöö esmatasandiga
Narva Haigla koostöö esmatasandiga on olnud mitmekesine ja hästi toimiv. Ühest küljest on esmatasand peamine patsientide suunaja nii ambulatoorsele vastuvõtule kui ka haiglaravile. Teisalt osutab Narva Haigla esmatasandile olulises mahus erinevaid meditsiinilisi tugiteenuseid (labor, röntgen, ultraheli, funktsionaaldiagnostika jms). Arvestatav mõju võiks olla sellel, kui perearstid senisest enam tagaks mitmete krooniliste haigusseisundite jälgimise. See vähendaks eriarstivisiitide vajadust, millise lootusega on ka ambulatoorse töö prognoosis mõnel määral arvestatud. Samas võib see jääda soovmõtlemiseks.

Teiseks võimalikuks mõjuriks on esmatasandi tervisekeskuste rajamine, mis oma kontseptsiooni kohaselt võiks viia osaliselt praegu haigla poolt osutatavaid teenuseid esmatasandile. Narva planeeritakse kaks esmatasandi tervisekeskust. Üks neist on SA Narva Haigla tervisekeskus. Selle projekti tulemusena hakkab Narva Haigla polikliiniku hoones Vestervalli 15 osutama üldarstiabiteenust 7 perearsti (Narvas on kokku 40 perearsti) ja 14 pereõde. Ämmaemanda, koduõenduse ja füsioteraapia teenuse tagab neile Narva Haigla. Lisaks sellele osutab Narva Haigla samas hoones ka ambulatoorset eriarstiabi dermatoveneroloogia, taastusravi ja oftalmoloogia erialal, tööd jätkavad Narva Haigla, röntgen ja osalises mahus ambulatoorne taastusravi. Võib väita, et tervisekeskuse rajamine ei mõjuta olulisel määral Narva Haigla poolt osutatud teenuse mahtusid.

Päevaravi
Kui ambulatoorne eriarstiabi on Ida-Viru maakonnas olnud võrreldes Eesti keskmisega märgatavalt enam kasutatud, siis päevaravi kasutus on olnud ca veerandi võrra väiksem. Nii nagu ambulatoorse eriarstiabi puhul on ka päevaravi osas märkimisväärne osa tööst erakätes. Narva Haiglas osutati 2015. aastal päevaraviteenuseid günekoloogias, otorinolarüngoloogias, üldkirurgias ja ortopeedias, kokku 954 haigele, mis moodustab ca kolmandiku Narva Haigla tõmbepiirkonna elanikele osutatud teenustest.

Personal
Kuigi käesoleval ajal on Narva Haigla tagatud piisaval määral meditsiinilise personaliga, on probleemiks selle kiire vananemine. 2016. aasta detsembri seisuga oli arstide keskmine vanus 58 aastat, mis on märkimisväärselt kõrgem võrreldes Eesti keskmiste näitajatega, mis olid piirkondlikes haiglates 45,2, keskhaiglates 48,2 ja üldhaiglates 52,4 aastat (TAI, 2015). Vaadates lähemalt arstide vanuselist struktuuri, tuleb tõdeda, et juba praegu on neist pensioniealisi ligi pooled ning lähema viie aasta jooksul võib nende osakaal ulatuda kahe kolmandikuni. Vaatamata arstkonna suhtelisele eakusele on haiguspäevade osakaal arstide hulgas olnud vaid 2,3%.

Kuigi Narva Haigla ei ole olnud eriti atraktiivne töökoht uutele arstidele, on viimasel viiel aastal siiski õnnestunud värvata 17 arsti, kellest 15 on ka siiani haiglas tööl. Mõjureid, mis teevad Narva Haigla tööjõuturul mitte eriti atraktiivseks, on mitmeid, näiteks keele- ja igapäevaelu keskkond, aga ka mõneti ajale jalgu jäänud füüsiline töökeskkond. Arstkonna noorendamine saab olema oluliseks faktoriks Narva Haigla jätkusuutlikkuse tagamisel. Ravikeskkonna moderniseerimine, nagu näiteks EMO rekonstrueerimine, võiks aidata sellele olulisel määral kaasa. Teisteks toetavateks meetmeteks on kindlasti ka välisarstide (idast) jätkuv kaasamine ning koostöö Ida-Viru Keskhaiglaga. On ilmne, et real puhkudel on ratsionaalne kasutada sama kitsama ala eriarsti teeneid nii Narva Haiglas kui IVKH-s, kuivõrd kahe haigla peale kokku saadakse piisav töökoormus. Kolmanda etapi erialadel jääb kandev roll Tartu Ülikooli Kliinikumi kanda.

Narva Haigla arstkonna eripäraks on asjaolu, et suur osa sellest, erinevalt teistest Eesti haiglatest, on saanud oma hariduse mitte Tartu Ülikoolist, vaid eeskätt Venemaa meditsiiniinstituutidest, mis siiani tingib ka teatavaid koolkondlikke erinevusi nii mõttemallides kui ka praktikas. Seetõttu on väga oluline elukestev täiendharidus, milles juhtiv roll peaks olema Tartu Ülikoolil ja Kliinikumil. Personali väljaõppele kulutati 2015. aastal 96 214 eurot (2014. a 90 828 eurot). Täienduskoolitust sai 96,7% õdedest (2014. a 93,0%) ja 95,0% arstidest (2014. a 96,9%). SA Narva Haigla baasil korraldati õdedele 41 (1–3-päevast) koolitust, millest võttis osa 873 kuulajat (2014. a 47 koolitust, 995 kuulajat) ja arstidele 48 (1–3-päevast) koolitust, millest võttis osa 263 kuulajat (2014. a 41 koolitust, 273 kuulajat).

Kokkuvõtvalt võib tõdeda, et praeguste teadmiste põhjal Narva Haigla töömahud prognoositava perioodi vältel väga oluliselt muutuma ei peaks ning seega peaks ka personalivajadus olema stabiilne.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib DIAGNOSTIKAKLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

03. detsember 2018

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib JÄRELRAVI KLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

10. detsember 2018

Meditsiini­uudised

6. november 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.