Helsingi tervisekeskuse multikultuurne argipäev

Ida-Helsingis asuva Kiviko tervisekeskuse piirkonnas elab palju sisserändajaid, kuid ka enamik seal töötavatest arstidest on pärit välismaalt.

Helsingis elav Khadra Yusuf seisab koos tütar Bilan Qalibiga Kiviko tervisekeskuse vastuvõtus ja räägib. Yusuf on toonud oma 6aastae tütre vastuvõtule. Aeg on juba ammugi kinni pandud, kuid psühholoogi pole kusagil, kirjutas Mediuutiset.

Kohale juhtunud peaarsti abi Taina Salo ja õde üritavad sotti saada. Aja tühistamise kohta on tervisekeskusest saadetud patsiendi telefonile sõnum, kuna tohter on haigestunud, kuid lapse ema pole kätte saadud.

Yusuf kinnitab, et ta pole mingit sõnumit saanud. Ka uut aega ei saa talle praegu anda, mistõttu ta nad peavad veel korra tagasi tulema.

Ida-Helsingis asuva Kiviko tervisekeskuse moodne valge hoone võeti kasutusse 2004. aastal. Keskuse paljud patsiendid on Somaaliast, Eestist ja Venemaalt. Tervisekeskus kuulub koos Kontula, Mellunmäe, Kurkimäe ja Vesalaga Mellunkylä piirkonda. Statistika kohaselt oli 2015. aastal 23% sealsest elanikkonnast välismaise taustaga. See protsent oli Helsingis suurem vaid Jakomäes.

Vastuvõtuosakonna juhataja Tuulia Vaittinen on töötanud selles majas 11 aastat. „Tavalised, toredad inimesed. Oleme kõik sama maailma asukad, kuigi meie kultuurid on erinevad,“ kirjeldab Vaittinen patsiente. Keelteoskus on siiski suur väljakutse. „Kontrollin tõlkide arveid ja neid on palju,“ nendib ta.

Patsiendid usaldavad antud juhiseid

Ida-Helsingi patsientide seas on peaarsti abi Taina Salo sõnul näha elanikkonna sotsioökonoomiline seis. „Töötust on palju. Kui igapäevaasjadega hakkama saamine viib kogu energia, ei jõuta toidu tervislikkuse peale mõelda ja kehakaal tõuseb. Südame- ja veresoonkonna haigused ning diabeet on tavalised. Riskide suurenedes muutuvad tavalisemaks ka vaimse tervise probleemid ja suitsetamine,“ ütleb Salo. Teisalt on patsientidega tema meelest lihtne. „Nad on otsekohesed. Ja nad usuvad, kui juhiseid anname. Me suudame midagi ära teha.“

Kivikos kaalutakse, kuidas nad käimas oleva sotsiaal- ja tervishoiu-uuenduste ehk sote-uudendustega hakkama saavad. Kivikos tegutsevad nüüd ka hambaravi, nõuandla ja Helsingi linna lastekaitsekeskus. Vuosaaressa, Töölössä ja Vallilassa testitakse juba uut tervise- ja heaolukeskust, mis on kauem avatud.

Kivikos soovivad aga nii personal kui ka patsiendid teavet väikeste keskuste tuleviku kohta. „Vahel on üsna ebakindel tunne,“ lausub Tuulia Vaittinen. „Patsiendid uurivad, et kas keskus pannakse kinni,“ lisab peaarsti abi Salo.

Muudatused tulevad. Pärast suve siirdub Kiviko nõuandla Idakeskuse perekeskusesse, kuhu idapiirkonna nõuandlad koondatakse.

Somaallane Maryan Gure on toonud oma lapsed Ahmedi ja Asidi Kiviko nõuandlasse. Gure on elanud Soomes seitse aastat. Ta muutub murelikuks, kui Salo räägib plaanitavatest muudatustest. „See on hea keskus, kuid Idakeskusse pääseb muidugi metrooga kergesti ,“ ütleb Gure.

Järgmise aasta suvel hakatakse Helsingis kasutama ka elektroonilist ODA-omaravi-süsteemi. Nutika oma-hinnangu abil saab patsient juba kodus teada, kas on vaja arsti juurde minna või mitte. Kehva keeleoskusega patsientidele võib selle kasutamine olla küll keeruline. Kõigil ei ole ka ligipääsu internetipangale, mida on süsteemiga liitumiseks vaja. Need inimesed tulevad ilmselt füüsiliselt keskusesse kohale, kuna ei saa abi kaugteel.

Kui Tuulia Vaittise telefon heliseb, siis on teisel pool sageli kaks isikut – patsient ja tõlk. „Põhiandmete väljaselgitamiseks võib päris palju aega kuluda. Endiselt peab näiteks selgitama, mis asi on haigekassa kaart,“ räägib Vaittinen.

Kultuurierinevust tuleb arvestada

Kui kümneminutine vaktsineerimise aeg on reserveeritud ühele, võib kohale saabuda ka kuus inimest ehk kogu perekond. Vartinen ei ole neid näiteid tuues sugugi irooniline ega halvustav. Kiviko tervisekeskus on tema lemmiktöökoht. Staažikamad patsiendid on tema juures käinud juba 11 aastat. „Meil on toimunud suhtumise muutus nii personali kui ka patsientide hulgas,“ ütleb Vartinen. „Meil ei tehta poliitikat ja ei saa ka öelda, et siin rassismi oleks. Tegeleme siin ikka põhiprobleemidega.“

Väikses tervisekeskuses hoiab personal kokku. „Meile meeldib siin töötada. Vanemad patsiendid ütlevad, et see on täpselt nii nagu tervisekeskustes vanasti,“ räägib Vaittinen. Ehk see on ka põhjus, miks keskuses ei anna tunda Soomes mõni aeg tagasi jõustunud patsientide õigus vabalt tervisekeskust valida. „Inimesed on üllatavalt paiksed,“ ütleb Taina Salo.

Salo on peaarsti abi alates eelmise aasta veebruarist. Patsientide valikuvabadust ootas ta vastuoluliste tunnetega. Munitsipaalsektoris on tema sõnul hoolitsetud alati ka kõige nõrgemate eest. „Erasektoris siis reklaamitakse, et nende juures saab migreeniravimi uue retsepti kasvõi öösel. Seal on oma sihtrühm olemas,“ ütleb Salo.

Tema meelest on kõige tähtsam, et ravi kvaliteeti mõõdetakse tulevikus õigete mõõdikutega – raha või kvantiteet ei saa selleks mõõdikuks olla.

Oma eelmises töökohas Vuosaare tervisekeskuses juhtis Salo personali, mille arstkonnast pooled olid noored ja sisserännanu taustaga. Ta möönab, et multikultuurse meeskonna juhtimine on paras väljakutse. „Kohe alguses on mõistlik välja selgitada, kuidas arst suhtub näiteks õdedesse või kas ta kipub patsiente käsutama. Soomes sellised meetodid ei toimi,“ toob Salo näite. Samas ta usub, et eelarvamusi on soomlastel varasemaga võrreldes vähemaks jäänud, kuigi kultuurierinevustest tingitud vääritimõistmisi ikka esineb.

Salo sõnul ei saa ka Helsingit kui ühtset tervikut vaadelda. Ollakse ikka piirkonna identiteediga ja palju on ka sellelt pinnalt eelarvamusi. Nii on näiteks Ida-Helsingisse keeruline personali leida. Enamasti tulevad tööle need arstid ja õed, kes ka ise idas elavad. Inimesed jagunevad isegi majakeskseteks rühmadeks. „Kui üks perekond on majja kolinud, siis tahavad teised sama kultuuritaustaga pered kohe järele kolida,“ ütleb Salo.

Eelarvamusi vähem ja võrdsust rohkem

Kiviko tervisekeskuse seitsmest arstist viis on Soome sisse rännanud. Üks neist on näiteks venelane Evgenia Uglova. Peterburist pärit Uglova õppis kodumaal sõjameditsiini akadeemias. Paremad töötingimused meelitasid ta Soome viis aastat tagasi. Praeguseks on ta töötanud üheksa kuud tervisekeskuses, kuid peatselt astub ta residentuuri ja asub tööle HUSi noortepsühhiaatria osakonda. Uglova spetsialiseerus psühhiaatriale juba Venemaal. „Olen hingelt psühhiaater,“ ütleb ta ladusas soome keeles. See, et ta võib Soomes nooremarstina kohvitada koos peaarstiga, nõuab talt üksjagu harjumist. "Soomes võib isegi patsient võtta peaarstiga otse ühendust, kui tekib vajadus. Samuti valvab siin Valvira (terviseamet) arstide tööd,“ võrdleb Uglova. Venemaal olevat aga kontroll ravikvaliteedi üle vaid näiline ja sellega tegeleb tervishoiuministeerium.

Uglova pole enda sõnul Soome tervishoiusüsteemis eelarvamusi kohanud. „Teistelt arstidelt väga vähe, õdedelt pisut rohkem,“ ütleb ta. Kui ravipersonalil on olnud välismaise arstiga halbu kogemusi, siis eelarvamused laienevad kergesti ka teistele. Sageli määratakse vene arstile ka kõik vene patsiendid. „Ega ühine keel ei taga veel parimat ravi. Kuigi me räägime vene keelt, ei pruugi me veel sama keelt rääkida. Patsiente ei peaks rühmitama päritolu järgi,“ leiab Uglova.

 

 

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

14. august 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

juuli 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.