Suurim kaotaja on Narva haigla

Narva haigla.
Narva haigla.

Kuigi tervishoius on praegu väga palju lahtiseid otsi, on vähemasti haigekassa selle aasta lepingud haiglatega sõlmitud. Sarnaselt eelmiste aastatega olid ka seekordsed mahud soovitust tunduvalt väiksemad.

Enim on HVA haiglatest võrreldes eelmise aasta tegeliku tööga raha juurde saanud Valga haigla 8%. Suurim kaotaja on Narva haigla, kes kaotas 2% mahust. Kehvasti läks ka Tallinna Lastehaiglal, kes sai samuti pisut vähem raha kui eelmisel aastal, juhte on 4% vähem võrreldes eelmise aasta tegeliku tööga. Teistel haiglatel on paremini läinud.
Üldise suundumusena hakkab silma, et juhtude arv on võrreldes eelmise aasta tegelike juhtudega sama või alla ühe protsendi tõusnud. Küll on aga märgatavad muutused raha jagamises.

Taas kärbiti statsionaarset ravi
Narva haigla raviteenuste ökonomisti Viktoria Taghizade sõnul kärbiti tänavu lepingut kõige rohkem statsionaarses ravis – kokku 533 ravijuhtu. “Kõige suurem vähendamine toimus sisehaiguste erialade rühmas,” ütleb Taghizade, kelle sõnul on nad viimastel aastatel viinud terve hulga ravijuhte näiteks kirurgias ja günekoloogias statsionaarsest päevaravisse. “Eelmisel aastal päevaravi osakaal kasvas. Ka sel aastal plaanime ravijuhtude arvu päevaravis suurendada ja statsionaaris vähendada,” sõnab Taghizade. Kuigi mahte on vähendatud, ei pea haigla siiski personali koondama hakkama.

Lääne-Tallinna Keskhaiglal on suhteliselt samas mahus leping, kui eelmisel aastal tegelikult tööd tehti. Haigla juht Imbi Moks ütleb, et põhimõttelisi muudatusi lepingu tõttu nad tegema ei pea. “Saame jätkata suures plaanis samamoodi nagu möödunud aastal. Meie jaoks on kõige tähtsam see, et töötajaid ei tule koondada ja ei tule teha järeleandmisi ravikvaliteedis,” ütleb Moks. Ta lisab, et üle lepingumahu tööd püüavad nad vältida igal aastal, kuid tõenäoliselt on see teatud mahus ka sel aastal möödapääsmatu.

Väga jõulisi muutusi ei pea tegema
Ka Läänemaa haigla ravijuht Kai Tennisberg ütleb, et nende selle aasta leping näeb välja enam-vähem selline nagu eelmisel aastal. “Kedagi ei pea koondama ja midagi väga jõulist piirama ei pea. Vähem jõuliste piiramistega oleme juba harjunud,” ütleb Tennisberg.
Järvamaa haiglas ei hakata haigla juhi Andres Müürsepa sõnul samuti kedagi koondama, kuid muudatusi siiski tuleb. “Me vaatame üle töökohustused - võib olla peaksid arstid tegema põhitöö arvelt valveid või töötama EMOs,” arutleb Müürsepp. Tavapärastest kokkuhoiukohtadest mainib ta ära ületöö piiramise, ravimikulude kontrolli all hoidmise ja sellegi, et investeeringud on sel aastal problemaatilised.

Lõuna-Eesti Haigla juht Arvi Vask pole aga sugugi rahul, et sellest aastast ei saa nad enam pakkuda statsionaarset taastusravi teenust, kuna haigekassa arvas, et igas maakonnas ei peaks seda teenust inimestele pakkuma. “Taastusravi on liiga kättesaadav ja ei lähe kokku haigekassa nn geograafilise kättesaadavuse ehk kättesaamatuse initsiatiiviga,” tõdeb ta. “Meil oli selle profiili jaoks seni viis voodikohta. Need voodid statistiliselt sulgesime ja tulemusena lahkus ka üks taastusravi arst.”

Nüüd saab haigla pakkuda vaid ambulatoorset taastusravi, mille jaoks on olemas uued ruumid ja seadmed. Selle aasta lepingut iseloomustab Vaski sõnal ambulatoorse töö vähenemine seoses ravijuhtude vähendamisega. “Otseselt kedagi koondama ei pea, kuid vähendame koormust ja püüame pakkuda inimestele tasulist teenust,” ütleb Vask.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla juht Agris Peedu ütleb, et arvestades haigekassa eelarvelisi võimalusi sel aastal, on nad lepinguga pigem rahul. “Loomulikult esitasime pärast lepingu esmase versiooni saamist haigekassale täiendavad soovid, mis lähtuvad meie võimekusest ja meie seisukohalt ka patsientide vajadustest, kuid neid ei pidanud haigekassa võimalikuks sel aastal rahuldada,” ütleb Peedu.

Kliinikumi juhatuse liige Mart Einasto pole selle aasta lepinguga aga sugugi rahul. Kliiniumi leping vähenes eriarstiabi osas võrreldes eelmisel aastal tehtud tööga ravijuhtudes 2% (vähem 10 313 ravijuhtu) ja rahalises mahus 1% võrra (vähem 1,6 mln eurot).
Ambulatoorsete ravijuhtude arv vähenes Einasto sõnul üle 10 000 ravijuhu. “Arvestades ambulatoorseid järjekordi, siis me ei saa sel aastal rääkida järjekordade lühenemisest, vaid pikenemisest,” räägib Einasto.
Tema sõnul pikenevad ravijärjekorrad sel aastal neurokirurgias, neuroloogias, LORis, oftalmoloogias, günekoloogias, psühhiaatrias, endokrinoloogias, reumatoloogias, taastusravis, võib olla mujalgi.


Ületöö neelab väikese kasvu alla
Einasto jätkab, et nad teevad igal aastal n-ö ületööd, ravivad haigeid rohkem kui leping võimaldab, lähtudes patsientide vajadustest ja oma võimalustest. Kuigi eriarstiabi maht lepingu järgi võrreldes eelmise aastaga kasvas u 7000 ravijuhu võrra, siis kuna läinud aastal tehti palju ületööd, see väikene kasv ei paista võrreldes tegeliku tööga sugugi kasvuna.
“Me lähtume kliinikumis tegelikust nõudlusest – patsientide pöördumised, järjekorrad ja tegelik ravivajadus. Haigekassa hindab aga “hinnatud nõudlust” ehk Excelit, mille sisu meile kunagi täpselt selgitatud pole,” ütleb Einasto.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

9. oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.