Andres Lasn: maal töötamiseks on vajalik hea tugisüsteem

Resident Andres Lasn.
Resident Andres Lasn.

Maal töötamiseks on vaja rohkem sotsiaalsed ja rahalisi garantiid, sest niisama ei ole motivatsiooni minna, kinnitas TÜ arstiteaduskonna peremeditsiini esimese aasta resident Andres Lasn.

TÜ arstiteaduskonna peremeditsiini esimese aasta resident Andres Lasn ütles, et peremeditsiini avarus erialana oli üks peamiseid põhjuseid, miks ta paljude arstlike valdkondade hulgas just peremeditsiini residentuuri kasuks valiku tegi.

“Puutud kokku nii noorte kui ka vanadega, nii tervemate kui ka haigetega. Diferentsiaaldiagnostika ja esmase kontakti puhul hüpoteesi välja käimine on minu jaoks paeluv,” rääkis ta.

Ka huvitas teda valiku tegemise ajal see osa tööst, mis perearsti nimistu pidamisega kaasneb – ehk finantsküsimused ja muu, millega iga eraettevõtja kokku puutub.

“Nüüd on aga praktiline kogemus ka olemas ja näen kõrvalt, kui keeruline ja ajamahukas see on, eriti kui pead sellega üksinda tegelema,” möönis Lasn. Ta jätkas, et eriti keeruline on majandamine just maapiirkondades ja soolopraksises.

Maale viiks hea tugisüsteem

Kuna Lasn on pärit Tallinnast, siin on tema lähedased, sotsiaalne võrgustik, siis ilmselt alustab ta peale residentuuri lõpetamist arstina tööd just pealinnas. 

Et noored arstid rohkem suurest linnast välja maapiirkonda tööle minekule mõtleksid, lõi sotsiaalministeerium viie aasta eest lähtetoetuse, mida makstakse residentuuri lõpetanud arstidele, kes läheb töötama väljapoole n-ö tõmbepiirkondi. Ühele arstile eraldatav lähtetoetuse summa on 15 000 eurot, millest läheb maha 20% tulumaksu, nii et kätte saab noor arst 12 000 eurot.

Eelarves on ministeerium arvestanud kümne arstiga ehk 150 000 eurot igal aastal. Mullu maksti seda toetust seitsmele arstile ja kõige populaarsem eriala toetuse taotlejate seas oli just peremeditsiin.

Andres Lasn sõnas, et maale tööle minek on tema jaoks mõeldav ainult juhul, kui ees ootab väga hea tugisüsteem, näiteks tervisekeskus mitme arstiga, natuke suurem töötasu võrreldes suures linnas pakutavaga, senisest suurem lähtetoetus.

“Ehk sotsiaalsed ja rahalised garantiid, sest niisama praegu ei ole motivatsiooni küll minna,” sõnas resident.

Residentuuri teeb Lasn Tallinnas Meie Tervis OÜs. Kuhu ta aga peale lõpetamist tööle plaanib minna ja kas kohe oma nimistuga alustada, nii kaugele resident veel mõelnud ei ole.

Ta tõi välja, et alustavad perearstid tihti ei tahagi kohe oma nimistut omada. Lihtsam on töötada näiteks abiarstina mõne nimistu juures ja teha n-ö palgatööd, nii ei pea end kohe karjääri algul hõivama lisaks arstlikule tegevusele ka paberimajanduse, aruandluse ja statistikaga, mida on perearstitöös üsna palju.

Rohkem saab perearstide teema kohta lugeda 4. aprilli paberlehest.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

14. august 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

juuli 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.