Juurmaa: osakoormus residentuuris – kellele ja milleks?

Eesti Nooremarstide Ühenduse juhatuse liige Julius Juurmaa.
Eesti Nooremarstide Ühenduse juhatuse liige Julius Juurmaa.

Nooremarstid on koos Tartu ülikooli ja sotsiaalministeeriumiga algatanud residentuuri eeskirja muutmise, et võimaldada residentuuri praktilise koolituse tsüklite läbimine osakoormusega. Kellele ja milleks on selline muudatus vajalik?

Mida osakoormus tähendab? Residentuur jaguneb teoreetiliseks ja praktiliseks koolituseks. 

Praktiline koolitus viiakse läbi residentuuribaasides ja see seisneb kliinilise igapäevatöö tegemises kogenuma kolleegi juhendamisel. Algatatud muudatus võimaldaks praktilise koolituse tsükleid sooritada 0,5 koormusega juhul, kui sellega on nõus nii eriala üldjuhendaja kui ka residentuuribaas.

Muudatuse esimene eesmärk on tulla vastu noortele emadele ja isadele, kes soovivad lapse kasvatamise juurest sujuvamalt kliinilise töö juurde naasta.

Kehtiv residentuuri eeskiri paneb arst-residendi olukorda, kus tal on valida lapse kasvatamise ja omandatud pädevuse taastamise või säilitamise vahel – sellest olukorrast ei võida ei laps, arst-resident ega ka tervishoiusüsteem.

Arst-residendile praegu pakutav võimalus peatada residentuur iga kuu aja tagant ei arvesta kahjuks lapse kasvatamise loogikaga.

Noored lapsevanemad ei ole aga ainus sihtrühm. Võtame näiteks arst-residendi, kes teeb residentuuri kõrval teadustööd, olgu siis doktorantuuris või väljaspool seda. Teadustöö on ajaplaneerimise seisukohalt heitlik: kuni andmed tasahaaval kogunevad, saab arst-resident rahulikult oma igapäevatööle keskenduda – kui aga andmed on koos, ei tohi nende otsas istuda, vaid need tuleb kiiremas korras läbi analüüsida ja publitseerida.
Sellises olukorras on optimaalne, kui noor kolleeg saab ajutiselt igapäevatöö koormust vähendada, samas alal hoides omandatud kliinilisi oskuseid.

Peame noori kolleege toetama, kui nad soovivad eriarsti teadmiste ja oskuste arendamise kõrval alal hoida enda üldarstlikku, kuid miks mitte ka nii vajalikku üldinimlikku poolt.

Arst-residendi lubamine osakoormusele, et ta saaks teha erialavälist tööd, ongi üks viis seda teha. Andes noorele kolleegile natuke ruumi mõneks kuuks, võidame kollegiaalsema, laiema silmaringiga arsti terveteks aastakümneteks.

Mida osakoormus ei tähenda? Osakoormuse võimaldamine ei aeglusta residentuuri läbimist – otse vastupidi.

Ülalkirjeldatud olukordades on arst-residendi ainus väljapääs praegu residentuur täielikult peatada. Residentuuri läbimise aeg pikeneb sel juhul samamoodi, ent kliinilisest igapäevatööst eemal olles kannatab ka omandatud pädevus.

Seega, halvimal juhul lubaks osakoormuse võimaldamine neil arst-residentidel residentuuri sama kiiresti läbida, tõenäoliselt aga kiiremini.
Osakoormuse võimaldamine ei halva ka kliinilist tööd residentuuribaasides.

Muudatusettepanekus nõutav eriala üldjuhendaja ja residentuuribaasi nõusolek tähendab, et arst-resident lubatakse osakoormusele siis ja ainult siis, kui see on kooskõlas eriala spetsiifika ning konkreetse residentuuribaasi töökorraldusega.

Kuidas hoida arste kodumaal? On väidetud, justkui oleks osakoormuse võimaldamine arst-residentidele täiendav motivatsioon Soome minekuks. Siin lähevad segi põhjused ja tagajärjed.

Arste on Eestis puudu eeskätt väljaspool Tallinna ja Tartut. Regionaal- ja keskhaiglatesse on aga residentuuri lõpetanud spetsialistil, põhiõppe lõpetanud üldarstist rääkimata, üha keerulisem tööle saada.

Üldarstile on meie tervishoiusüsteemis rakendust vähe, vastupidiselt näiteks põhjanaabritele. Residentuur viiakse läbi valdavalt Tallinnas ja Tartus (meenutame, et me räägime 30aastastest noortest), seega on eriarstiks saamise hetkel enamasti tegu inimesega, kes on ühes neist kahest linnast loonud pere ja kodu.

Olukorras, kus haiglavõrgu arengukava maakonnahaiglatele suurt perspektiivi ette ei näe ja palgad ei räägi ka maakonna kasuks, ei vali noor mitte Tallinna, Tartu ning maakonna, vaid Tallinna, Tartu ja välismaa vahel. Sealt, mitte osakoormusest, algab tee nii sadamasse kui ka lennujaama.
Jäigad süsteemid ei hoia enamasti inimesi kinni, vaid annavad sageli lisaimpulsi lahkumiseks. Peame arvestama, et asjad, mida meie alles kaalume – alates osakoormusest residentuuris kuni retseptiõigusega eriõdedeni – on mujal tavapraktika.

Kui me ei tegele tervishoiusüsteemi eri osade tasakaalustamise ja mõistlikel kohtadel paindlikkuse loomisega, põlistades selle asemel väljakujunenud hierarhiaid, ei motiveeri see kuidagi siinseid arste paigale jääma ega mujale siirdunud arste tagasi tulema.

Meil on hea meel, et nii Tartu ülikool kui ka sotsiaalministeerium on olnud valmis olulisel teemal kaasa mõtlema. Arstide diplomieelses ja -järgses õppes loome tuleviku tervishoiu – avatud, empaatiline, perspektiivitundega koostöö on meie kõigi ühine huvi.

Lisa kommentaar

  • Julius Juurmaa
    Eesti Nooremarstide Ühenduse juhatuse liige

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

21. november 2017

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2017

Laadi PDF

Tervise­uudised

november 2017

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.