Urve Mets: vaja läheb uut tööjõustruktuuri

OSKA kordinaator Urve Mets.
OSKA kordinaator Urve Mets.

Tervishoiu valdkonna arengut mõjutavad lähitulevikus nii demograafilised muutused, sotsiaalsed ja poliitilised faktorid kui ka tehnoloogia areng.

Pidevad edasiminekud ravis võimaldavad pikendada inimeste eluiga ja parandada heaolu, mis omakorda kasvatab vajadust raviteenuste järele.
Tulenevalt suurenevast nõudlusest ja ressursside nappusest iseloomustab järgmist kümmet aastat tervishoius ilmselt pidev diskussioon rahastamise jätkusuutlikkuse ja rahastatava teenusepaketi piisavuse üle. Hõive kasv jätkub ning tööjõuvajadus kasvab 10 aasta vaates vähemalt kümnendiku võrra.

Nagu teisteski riikides, kus elanike ravikulu on survestamas eelarveid, on ka Eestis teadvustatud vajadust häälestada tervishoiusüsteem ümber edendama elanikkonna tervist ja ennetama tervisehädasid, et inimesest saaks arsti abi vajav patsient võimalikult hilja.

Tervishoiusüsteem vajab tõhusaks toimimiseks tänasega võrreldes erinevat tööjõustruktuuri

Edendus- ja ennetustöö saab edukalt toimuda üksnes piisava personali olemasolul. Diagnostika ja ravi tippspetsialistidest arstide kõrvale on juurde vaja teisi (tipp)spetsialiste - õdesid, ämmaemandaid, füsioterapeute, psühholooge jt - kelle tegevuse eesmärk on inimeste süsteemne nõustamine, et aidata suurendada teadlikkust oma tervislikust olukorrast või kutsuda esile muutust käitumises.

Kavandatud või senisega samaväärne tervishoiu valdkonna erialase hariduse lõpetajate hulk on enamiku põhikutsealade puhul piisav tööturult lahkujate asendamiseks ning kasvava tööjõuvajaduse katmiseks. Õe kutseala puhul tuleb aga tõdeda, et juhul, kui sooviks on kasvatada õdede arvu määrani 9 õde 1000 elaniku kohta, siis prognoositava lõpetajate hulga korral pole see 2025. aastaks saavutatav.

Teiseks oluliseks tööjõu ettevalmistusega seotud probleemkohaks on proviisorite ebapiisav lõpetajate arv. Seniste lõpetanute arvudega jätkates ei saa pakkuda piisaval määral asendust tööturult lahkujatele. Arvestades apteegiteenuse potentsiaali abivajajate nõustamisel, on äärmiselt oluline nii õpingute katkestamise vähendamine kui ka ümberkorralduste tegemine proviisori ja farmatseudi õppekavades, et apteekide tööjõuvajadust katta.

Nii haiglad kui ka perearstikeskused vajavad lisaks ka meditsiinialase väljaõppega sekretäre ja assistente, kes orienteeruksid tervishoiu terminoloogias ja saaksid arste vastuvõttudel assisteerida, aidates säästa tehnilist laadi ülesannete arvelt arstide ja õdede tööaega.

Tervishoiu valdkonnas töötamine eeldab lisaks õppes pakutavale ka teiste vajalike oskuste olemasolu

Kui tervishoius töötamise esmaseks eelduseks on heal tasemel erialased teadmised ja oskused, siis lisaks neile on ekspertide hinnangul kõigi põhikutsealade töötajatel vaja ka häid üldoskusi. Neist olulisimad on suhtlemisoskus, tehnoloogia kasutamise oskus ning juhtimis- ja koostööoskus, sh rahvusvahelistes meeskondades. Kõrvuti erialaste oskustega tuleb õppe käigus pakkuda võimalust saada lisateadmisi tulemusliku meeskonnatöö, suhtlemise ja juhtimise kohta.

Tervishoius töötavate inimeste paremaks rakendumiseks peavad sidusrühmad jõudma omavaheliste kokkulepeteni

Parem informeeritus kliendi tervisest ja koostöö perearstikeskustega võimaldab apteekritel pakkuda kliendile kvaliteetsemat teenust, misläbi on võimalik vähendada kergematest terviseprobleemidest tingitud pöördumisi perearstile või erakorralise meditsiini osakondadesse.

Vaimse tervise valdkonnas on oluliseks probleemkohaks ka psühholoogilise abi reguleerimatus. Kuigi kutsestandardite toel on paigas kliiniliste psühholoogide ja koolipsühholoogide kompetentsuse piirid, puuduvad siduvad kokkulepped, sh regulatsioonid, mis sätestaks, milline kompetents peaks olema väljaspool tervishoiuasutusi või koole tegutseval psühholoogilisel nõustajal või psühhoterapeudil.

Pädevuspiiride hajususega seotud probleemkohti tõid välja teistegi kutsealade esindajad. Kvaliteedi ja ressursitõhususe tagamiseks on vajalik sätestada pädevuspiirid õe ja eriõe, õe ja hooldustöötaja, arsti ja õe ning farmatseudi, proviisori ja õe vahel.

Tööjõuvajaduse planeerimisel on oluline arvestada, et mitmed tervishoiu tööjõuga seotud olulised probleemkohad tulenevad tervishoiu korraldusest ja rahastamisest. Nii on tervishoiutöötajate, eriti arstide, õdede aga ka hooldustöötajate erialasest tööst loobumise või riigist lahkumise motivatsioon otseselt seotud töötingimuste halvenemisega.

Artikkel tugineb OSKA tervishoiu rakendusuuringule, mille tulemustega saab tutvuda oska.kutsekoda.ee

Uuringus analüüsiti, milline on tervishoiu valdkonna tööjõu- ja oskuste vajadus lähema 10 aasta jooksul ning kuidas peaks selleks muutma koolituspakkumist. Vaadeldi üksnes põhikutsealasid ehk seadusega reguleeritud ja reguleerimata kutsealasid, mille esindajate ettevalmistamiseks on tasemehariduse õppekava.

OSKA uuringute koostamist korraldab SA Kutsekoda ning rahastab Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Lisa kommentaar

  • Urve Mets
    OSKA koordinaator, SA Kutsekoda

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

15. august 2017

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2017

Laadi PDF

Tervise­uudised

juuli 2017

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.