Méniere’i tõbi võtab aeglaselt kuulmise

Méniere’i tõbi on haigus, mis esineb vaid 0,5% inimestest ehk 1:1000 inimese kohta. See on autoimmuunhaigus, mille puhul antikollageen II antikehad on leitavad 20% patsientidel.

Antikollageen II antikehad on samuti sagedasti ägeneva hulgiartriidi ja reumatoidartriidi haigetel.

P0 proteiini vastased antikehad on positiivsed 46% patsientidest võrreldes 4% kontrollgrupis (Tomasi JP, Lona A, Deggouj N, Gersdorff M. Autoimmune sensorineural hearing loss in young patients: an exploratory study. Laryngoscope, 2001;111:2050-3v).

Méniere’i tõve korral muutub poolringkanalites vedeliku rõhk ja tekib hüdrops. Endolümfaatiline hüdrops võib olla seotud ajuvedeliku rõhu langusega, mille puhul perilümfi rõhk kanalis väheneb. See omakorda toob kaasa endolümfi sisaldava süsteemi laienemise, mis viib kumbagi vedelikku eraldava kile ehk vestibulaarmembraani purunemiseni.

Muutused toimuvad järkjärgult 15 aastaga

Seda momenti peetaksegi haigushoo tekkimishetkeks. Selle tõve korral hävinevad sisekõrva kuulmisrakud. Protsess käib aastate jooksul järk-järguliselt, tulemuseks on sageli ühepoolne sensorineuraalne kurtus.

Sisekõrva tasakaaluelundi rakkudes toimub aeglane muutus haiges kõrvas umbes 15 aasta jooksul (Stahle jt, 1991). Haigus jätkub, kuigi nüüd juba ilma haigushoogudeta. Inimene tunneb endiselt survet kõrvas, jätkub ka tinnitus ja tasakaal puudub.

Méniere’i tõve diagnoosimiseks on vajalikud järgmised sümptomid: pearinglushood, mis on esinenud vähemalt kaks korda kestusega üle kahekümne minuti ja millega kaasneb: iiveldus, tinnitus, (dokumenteeritud) kuulmislangus ja sageli tugev peavalu (aga ei pruugi kaasneda). Méni?re’i tõve korral on pearinglushood tunduvalt pikemad kui BPPV (healoomuline hootine asendipearinglus) või vestibulaarseuroniidi puhul. Hoo algus on järsk ja tormiline, kestab alla 24 tunni.

Haigestumine tekib tavaliselt 20–50 aasta vanuses. Umbes <10% haigust põdevate inimeste perekondades on täheldatud sama haiguse esinemist.
Umbes 80% puhul on tegemist ühes suunas ilmneva pöörlemistundega, kuid haiguse intensiivistudes võib see muutuda mõlemasuunaliseks. Esineb tugev seos stressiga.

Hoo ajal on kõrvad lukus, haige kuuleb kõrvavilet, teda tabab lainetav kuulmislangus või püsiv kuulmislangus. Nüstagm on vahelduva suunaga.
Méniere’i tõve ravi on sümptomaatiline: iiveldusravi, vedelikukao korvamine, tasakaaluharjutused, haigushoogude vältimiseks soolavaene dieet, tiasiidtüüpi diureetikumid või beetahistiin. Kuulmisrehabilitatsioon sisaldab kuuldeaparaati.

Lisa kommentaar

  • Mare Kalvet
    ITK kõrva-nina- ja kurguhaiguste keskuse juhataja

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

16. mai 2017

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2017

Laadi PDF

Tervise­uudised

mai 2017

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.