Agris Koppel: patsiendikindluseni järgmisel aastal ei jõuta

Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja Agris Koppel.
Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja Agris Koppel.

Vastutuskindlustuse teema on jõudnud faasi, kus on algamas seaduseelnõu väljatöötamine. Tulemusi aga veel järgmiseks aastaks oodata pole, rääkis Arstide Päevadel sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja Agris Koppel.

Riiklikult on olemas vastutuskindlustuse väljatöötamise kavatsus, mis on käinud arutlusringis osapoolte vahel ja ministeeriumis ning on nüüdseks ümbersõnastatud patsiendikindlustuseks. 

Patsiendikindlustuse eesmärgiks on tõhusam patsiendi kaitse - osad tervisekahjustused on välditavad ja kindlustuse mõte ongi välditavate tervisekahjude puhul mõelda, mis see kõige parem tervisekahjude hüvitamise süsteem võiks olla.

"Oleme esialgse süsteemi välja pakkunud, kuid oluline on, et see oleks jätkusuutlik," kinnitas Koppel. Teiseks on oluline, et tervise menetlemisega seotud süsteem oleks ohutu ja kvaliteetne.

Valikukohad

Süülisus vs mittesüülisus - oleme kokkuleppinud, et süsteem peaks olema mittesüüline. Hinnatakse kahjustust tervishoiuteenuse osutamisega ja hinnatakse, kas seda oleks saanud vältida. Ei hinnata, kas meedik käitus süüliselt. Peab saama tõestada, kas arst on eksinud.

Riiklik fond vs erakindlustus? Mõlemad süsteemid peaks toetama patsiendiohutuse süsteemi toetamist ja kvaliteeti

Riiklik fond - parem riigipoolne kulude kontroll, väiksem surve ravirahale, patsiendi huvide kaitse, ligipääs delikaatsetele isikuandmetele. 

"Riigi poolt on ettepanek pigem luua avalik-õiguslik süsteem ja sundkindlustus, mille eesmärk on hüvitada patsiendile tekitatud kahju," rääkis Koppel.

Kahjumäärad on seadusega reguleeritud ja tervishoiuteenuse osutajad on kohustatud tegema fondi sissemakseid.

Oluline on kvaliteedi regulatsioonide uuendamine paralleelselt kahjujuhtumite ja ravitüsituste registreerimise süsteemiga.

Tulud ja kulude reguleerimine

Kohustuslikud sissemaksud sõltuks üldisest riskiastmest ja otsest varalisest kahjust.

Esmased arvutused ja ettepanekud on tehtud - hüvitatavad summad võiks olla 500 eurot - 100 000 eurot, seda vastavalt tüsistuse raskusastmele.

Kuhu oleme praegu jõudnud?

Protsess on Koppeli sõnul faasis, kus ministeeriumis toimub seaduseelnõu väljatöötamine - ei julge öelda, kas 2019 või hiljem see rakendub, aastal 2018 selleni ei jõuta.

Lisa kommentaar

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

16. mai 2017

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2017

Laadi PDF

Tervise­uudised

mai 2017

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.