Kutsehaiguste seadus valmib juba veerand sajandit

Praegune seadusandlik lahendus soosib kutsehaiguste jätkuvat aladiagnostikat ja hoolimatuse kasvu töökeskonna ohutuse küsimustes, leiab Eesti Kutsehaigete Liit.

Selle aasta 28. aprillil möödus 24 aastat, mil esmakordselt lepiti kokku, et augustiks 1993 on TÕKSi (tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse seaduse) eelnõu välja töötatud. Valitsuse esindajana allkirjastas kokkuleppe tolleaegne sotsiaalminister Marju Lauristin.

TÕKSi ei ole aga senini, selgub kutsehaigete liidu poolt sel nädalal sotsiaalministeeriumile saadetud kirjast.

Tööinspektsioon registreeris mullu 5081 tööõnnetust. Registreeritud tööõnnetutest 4036 juhul said töötajad kerge kehavigastuse, 1019 juhul raske kehavigastuse ning 26 tööõnnetust lõppes töötaja
surmaga. Tööõnnetuste tõttu jäi Eestis tegemata ligi 1,3 miljonit töötundi. Tööinspektsioon külastas eelmisel aastal 4436 ettevõtet, kus tuvastati kokku 20 004 rikkumist.

Mullu registreeriti töötervishoiuarstide poolt Eestis 39 uut kutsehaigus- ja 95 tööst põhjustatud haigusjuhtu. Praegune seadusandlik lahendus soosib kutsehaiguste jätkuvat aladiagnostikat ja hoolimatuse kasvu töökeskonna ohutuse küsimustes.

Kannatajaks ikka tavalised inimesed. Eelmise aasta 30. aprillil vastas sotsiaalministeerjumi, et käsil on analüüsi koostamine, kus käsitletakse tööga seotud tervisekahjustuste ennetamise, töötaja tööl hoidmise toetamise ning töövõimetuse, sealhulgas tööõnnetuste ja kutsehaiguste hüvitamisega seonduvaid kitsaskohti.

Analüüsi tulemusena töötatakse välja ettepanekud ennetamaks töötajate tervisekahjustusi ning toetamaks töötaja töövõime säilimist ja selle rakendamist tööturul. Analüüs valmib Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi punkti 10.10 raames, mille kohaselt tuleb välja töötada töötervishoiusüsteem,mille osaks on tööõnnetus-ja kutsehaiguskindlustus.

Kuna seda ei ole, küsib kutsehaigete liit, kaugel sellega ollakse.

"Meie näeme probleemi selles, et seoses töövõimereformiga ei määra töötukassa töövõime hindamise ekspertiisi tulemusena enam püsiva töövõime kaotuse protsenti kutsehaigetele ja tööõnnetuses kannatanud inimestele," selgitab pöördumisele alla kirjutanud Tallinna-ja Harjumaa kutsehaigete ühingu juhatuse liige Lembit Sinijärv.

Ta jätkab, et siusuliselt lähevad kõik kutsehaiged ja tööõnnetustes püsivalt töövõime kaotanud isikud üldhaigustega samasse statistikasse ja neil ei ole enam sisuliselt õigust kaotatud töövõime eest tööandja käest hüvitist ja ravikulude katmist küsida. "Töötukassa otsustes ei ole märgitud, et inimesel on töövõime vähenenud kutsehaiguse või tööõnnetuse tõttu, kuigi see oleks juriidiliselt väga oluline edaspidi tõestamaks töövõimetuse põhjust," toob Sinijärv kirjas välja.

Sinijärv lisab, et teoreetiline hüvitise taotlemise võimalus küll on, aga see peab toimuma läbi kohtu, mis on tervise kaotanud inimese jaoks väga koormav ning kallis protsess. 

 

Lisa kommentaar

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

15. august 2017

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2017

Laadi PDF

Tervise­uudised

juuli 2017

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.