Teadlik toitumine on soolestikule abiks

Resident Andres Lasn.
Resident Andres Lasn.

Ärritatud soole sündroomi iseloomustab krooniline kõhuvalu või ebamugavustunne kõhus, roojamise muutunud iseloom ja teiste soolehaiguste puudumine.

Tegemist on kõige sagedasema soolehaigusega, mida erinevatel hinnangutel põeb ligikaudu 7–21% rahvastikust, vastavalt vähem Kagu-Aasias ja rohkem Lõuna-Ameerikas. 

Ärritatud soole sündroom (ingl irritable bowel syndrome) esineb keskmiselt 1,5–2 korda sagedamini naistel, kes tõenäoliselt kaebavad rohkem kõhuvalu ja –kinnisust, meeste puhul on täheldatud enam kõhulahtisuse esinemist.
Lähtuvalt domineerivast kaebusest saab ärritatud soole sündroomi alavormideks liigitada: kõhulahtisuse ehk diarröaga, kõhukinnisuse ehk konstipatsiooniga või mõlemaga kulgev alavorm. Paljudel juhtudel on iseloomulik põhikaebuse muutumine, näiteks kõhukinnisuse asendumine kõhulahtisusega. Ärritatud soole sündroom võib sageli esineda koos mõne teise haigusega, näiteks kehaliste valusündroomide (fibromüalgia, krooniline väsimuse sündroom ja krooniline väikevaagna valu), soolestiku teiste haiguste (reflukshaigus, seedimatus ehk düspepsia) ja/või psühhiaatrilise haigusega (depressioon, ärevus ja/või somatisatsioon).
Tihti esineb seos ka haigustunnuste tekkimise ja teatud toiduainete tarvitamise vahel, kusjuures sümptomite teke on sellisel juhul põhjustatud rohkem toidutalumatusest kui reaalsest allergiast toiduainetele.
Ärritatud soole sündroomi täpset tekkepõhjust hetkel ei tunta, ent välja on pakutud erinevaid põhjuseid, näiteks soolestiku häirunud liikumist ehk motiilsust psühhosotsiaalse distressi või soole muutunud immuunsüsteemi ja läbilaskvuse tõttu. Lisaks võib soole ärritussümptomite tekkimisele kaasa aidata häirunud soole mikrofloora, mis võib omakorda olla põhjustatud näiteks toidutalumatusest, liigsest antibiootikumide kasutamisest ja/või soolenakkustest.
Ravimitest võivad sagedamini soole ärritussümptomeid põhjustada antihistamiinikumid, mittesteroidsed põletikuvastased ravimid, antibiootikumid, antidepressandid ja teatud vererõhuravimid.
Ärritunud soole sündroom on krooniline haigus, mida tihti ei õnnestu täielikult välja ravida. Seetõttu on raviplaanis tähtsamal kohal sümptomite leevendamine ja võimalike soodustavate faktorite minimeerimne või elimineerimine.
Soole ärritussümptomeid võib leevedada lisaks ravimite kasutmisele ja regulaarsele füüsilisele koormusele ka spetsiaalse dieedi pidamine.
Hetkel on suure teadusliku uurimise all ja populaarsust kogumas FODMAP-vaene (ingl fermentable oligosaccharides, disaccharides, monosaccharides and polyols) dieet, mille idee seisneb kiiresti fermenteeritavate süsivesikute ja ainete polüoolide piiramises või elimineerimises dieedis. FODMAP-vaese dieedi järgimise korral satub soolestikku vähem bakterite poolt fermenteeritavaid toitaineid ning langeb soole ärritussümptomeid esile kutsuv kõrgenenud osmootne rõhk.

Tasub vältida:
FODMAP-rikkad toiduained:
? fruktoos (puuviljad, mesi);
? laktoos (piimatooted);
? fruktaanid (nisu, küüslauk, sibul);
? galaktaanid (kaunviljad);
? polüoolid (magustajad, kiviga puuviljad (nt avokaado), aprikoos, kirss, nektariin, ploom jt).

Kasutatud kirjandus
1. Irritable Bowel Syndrome: A Clinical Review. William D. Chey, Jacob Kurlander, Shanti Eswaran. JAMA March 3, 2015 Volume 313, Number 9
2. theromefoundation.org/assets/pdf/19RomeIIIapA_885-898.pdf

Lisa kommentaar

  • Andres Lasn, peremeditsiini I aasta resident

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

24. oktoober 2017

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2017

Laadi PDF

Tervise­uudised

oktoober 2017

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.