Tervisekeskus: Läbi vee ja vile arhitektuuri-konkursi poole

Eero Merilinnu tervisekeskus hakkaks olema Hiiu raudteejaama lähedal.
Eero Merilinnu tervisekeskus hakkaks olema Hiiu raudteejaama lähedal.

Eurorahaga tervisekeskust rajades võib lisaks rahastuse kadalipu läbimisele ka linnaplaneerijate suunamisel arhitektuurikonkursile sattuda.

Umbes sellises olukorras on üks vähestest perearstidest tervisekeskuse rajamise ette võtnud Nõmmel tegutsev Eero Merilind. Endalegi ootamatult on ta sunnitud ette võtma avangardistliku hoone ehituse. “Linnaplaneerijatele ei sobinud meie suhteliselt tagasihoidlik maja. Tahetakse natuke avangardistlikumat hoonet, kuna see pidavat sobima paremini Nõmme miljööväärtusliku alaga,” kommenteeris Merilind, kes luges saadud soovitusi pigem siiski modernse arhitektuuri alla. “Me tõstsime siis ülemise korruse teistsuguseks ja nihutasime sümmeetriast välja,” räägib ta tehtud muudatustest. Kõik see muudab aga niigi pingelise eelarvega ettevõtmise kallimaks, kuna projekteerimine, materjalid ja ka ehitamine lähevad esialgsest kallimaks. 

“Ma saan muidugi aru, et nad tahavad, et linnas oleksid ilusad ja huvitavad majad ning arhitektid tahavad sellega võib olla lõpuks ka mingit arhitektuuripreemiat saada. Meil küll nii suuri ambitsioone ei olnud, et me peaksime kuskil arhitektuuribiennaalil esikohta püüdma,” nentis perearst.
Merilinnu sõnul jaguneb tervisekeskuse projekt laias laastus neljaks protsessiks. Lisaks projekteerimisele, rahandusministeeriumist heakskiidu ootamine, suhtlemine pangaga ja selguse ootamine haigekassa-poolses rahastamises.
Aprilli teiseks pooleks oli rahandusministeerium teinud 56st esitatud taotlusest positiivse otsuse 20 keskuse suhtes.
Kaks esimest, Mustamäe ja Tapa tervisekeskus, peaksid valmima juba selle aasta lõpuks. Valdav enamus on plaanis avada järgmisel aasta, kuid näiteks Magdaleena tervisekeskus Tallinnas peaks valmima alles 2021. aasta suvel.

Väljakutseid on piisavalt
Perearst Eero Merilind pole rohelist tuld veel saanud. Aega veel on, sest taotluse rahuldamise teade peaks tulema 45 päeva jooksul alates selle esitamisest 8. märtsil.
Omaette teema on suhtlemine pangaga. “SEB ütles otse, et nemad selliseid projekte ei finantseeri, et see ei paku neile huvi. Samuti ei huvita neid, et saame lisaks eurotoetust,” kommenteeris ta. Teised pangad on olnud vastutulelikumad, kuid üle 15–17 aasta ei taha keegi laenu anda. Merilind sooviks 20 aastaks – see on sama kauaks, kui kestavad tervisekeskuse kohustused eurotoetuse saamisel. Parimaks pakkumiseks on seni 15aastane graafik viie- või kümneaastase lepinguga.
Endiselt on lahendamata ka tervisekeskuste rahastamine. Nii juhtis TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi juhataja Ruth Kalda juba eelmisel sügisel tähelepanu, et tingimustes, kus omaosalus on ette nähtud 25%, kus konkureerimise hetkel ei ole veel teada, kuidas hakkab toimuma teenuste rahastamine ja milline on tervisekeskuste poolt osutatava tervishoiuteenuse sisu, ei ole suure rahalise riski võtmine kahekümneks aastaks perearstikeskustele sugugi lihtne.
Nüüd, pool aastat hiljem, kui lisaks sotsiaalministeeriumile on osad taotlused heaks kiitnud juba ka rahandusministeerium, pole olukord sugugi selgem.
Näiteks pole siiani teada, kas tegevusload tuleb taotleda kõikidele pakutavatele teenustele (ämmaemand, koduõde, füsioterapeut, perearst) eraldi või piisab, kui tervisekeskus taotleb ühe loa, mis katab kõik teenused.

Võimalikud erinevad variandid
Terviseameti peremeditsiini osakonna juhataja Pille Saar ütles, et kõik sõltub sellest, milline saab olema tervisekeskuste õigusruum. “Juhul, kui teenust osutatakse ühtses äriühingus ja seadust vastavalt muudetakse, on võimalik kehtestada ühine tegevusluba. Kehtiva seaduse kohaselt peab iga teenuse osutaja taotlema eraldi tegevusloa,” vastas Saar ja lisas, et talle teadaolevalt on sotsiaalministeeriumil plaanis õigusakti väljatöötamise kavatsus.
Tegemist on aga põhimõttelise otsusega ja sellest sõltub päris palju. Kui tervisekeskus võtab kõik need spetsialistid omale tööle, siis saab keskus lisaks suurenevale baasrahale ka lepingulist raha.
Teine variant on, et spetsialistid võetakse omale rentnikuks ja siis saab pangale näidata renditulu, mispeale on lootust saada pikem laenuperiood, parem intress ja madalam laenumakse. Samas peavad koostööpartnerid jälle kindlad olema, et nad haigekassast raha või lepingu saavad, sest muidu nad ei julge tervisekeskusse minna. Seega olukord on endiselt ebamäärane.

Merilind tahaks alustada sügisel
Kui Mustamäe tervisekeskuse platsil käib ammu usin ehitustegevus ja LTKHst teatakse täpselt öelda, et seal hakkab tulevikus tööle 27 perearsti, terve rida eriarste, avatakse apteek, ortopeediliste vahendite kauplus, kohvik ja isegi ravipediküür ning -kosmeetik. Merilind loodab, et ta saab ehitusega alustada septembris. Ta tahaks ehitusloa suvel kätte saada, et siis kiiresti ehitaja leidmiseks riigihange korraldada. Aga Tallinna linnaplaneerimisamet on kurikuulus oma asjajamise poolest. “Kui need protsessid venivad – kurjad keeled on rääkinud ka 10 kuust ehitusloa saamiseks, siis nihkub kogu see protsess edasi. Meie plaan oli septembris kopp maasse lüüa, järgmise aasta septembris maja valmis saada ja 2019. aasta alguses uues kohas alustada,” rääkis Merilind. Kuidas tegelikult läheb, näitab aeg.

Lisa kommentaar

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

12. september 2017

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2017

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2017

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.