Andres Piirsalu: Helikopterilt raha kannatanutele

Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse liige Andres Piirsalu.
Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse liige Andres Piirsalu.

Tervishoiu vastutuskindlustuse kavast jääb mulje kui järjekordsest helikopteriraha projektist – kannatanul tekiks justkui arsti vea tõttu õigus kindlale summale, kirjutab Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse liige Andres Piirsalu.

Tervishoiu vastutuskindlustuse praeguses järgus on väär väita, et riiklikus fondis on tagatud parem kulude kontroll, väiksem surve ravirahale, parem patsiendi huvide kaitse ja ligipääs delikaatsetele isikuandmetele, kirjutab Andres Piirsalu Äripäevas.

Väljatöötamiskavatsus ei sisalda kindlustuskaitse üksikasju ega selget kahjude hüvitamise mudeli ülesehituse ja toimimise ettepanekut. Seni, kui need kaks aspekti ei ole selged ja kokku lepitud, ei saa tõsiselt rääkida mitte ühegi kindlustusteenusega seotud kuludest või mis tahes muudest üksikasjadest.

Nullpunktis kõik võimalik

Sisulises plaanis oleme minu hinnangul praegu selle teemaga siin Eestis alles nullpunktis, kus mitte midagi ei ole veel selge. Seega ei saa ka selles faasis esitada ühtki väidet tõe pähe. Samas toimib tervishoiuteenuse vastutuskindlustuse vabatahtlik teenus Eestis juba kindlasti üle kümne aasta.

Kindlustusteenuse maksumus kujuneb traditsiooniliselt valdavas osas sellest, milliseid rahalise kahju nõudeid, millises ulatuses ja kuidas täpselt hüvitatakse. Seda aga meieni jõudnud vastutuskindlustuse väljatöötamise kavatsuses ei käsitleta. Enne ei olegi mõtet edasi rääkida, kui see ei ole selge.

Igale veale hinnalipik

Vastutuskindlustuse väljatöötamiskavatsusest jääb pigem mulje kui järjekordsest helikopteriraha projektist – kahju hüvitamisest juttu ei ole, aga samas jääb mulje, justkui tekiks kannatanul arsti vea tõttu õigus mingile kindlale summale, mis vastab tüsistuse või vigastuse raskusastmele. Seda sõltumata patsiendile tekkinud tegelikust kahjust. 

See, et isikuandmete töötlemisel on riiklikul fondil eelis, on mulle täiesti arusaamatu! Isikuandmete töötlemine, sh delikaatsete isikuandmete töötlemine, on kindlustusandjatele osa igapäevatööst. Isikuandmete kaitse regulatsioonis ei tehta kindlustusandjatele mingeid järeleandmisi. Millel tugineb väide, justkui võiks delikaatsete isikuandmete töötlemisel kindlustusandjatel probleeme tekkida? Milliseid?

Lisaks kitsalt ärilises vaates, jättes kõrvale regulatiivse raamistiku, on mis tahes kliendi andmed kindlustusandja jaoks ülima väärtusega ja neid kaitstakse kiivalt ka pelgalt ärihuvidest lähtuvalt.

Vastus küsimusele, milline süsteem sobib Eestile, peaks olema laiaulatusliku debati tulemus ja osaleme riski- ja kindlustusvaldkonna ekspertidena sellises arutelus meeleldi.

Lisa kommentaar

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

ABBVIE ESTONIA TEAM is looking for JUNIOR CLINICAL RESEARCH ASSOCIATE

Abbvie Biopharmaceuticals GMBH Eesti Filiaal

31. juuli 2017

Karl Storz otsib TOOTMISINSENERI

TALENTOR ESTONIA / In Re OÜ

14. august 2017

Meditsiini­uudised

13. juuni 2017

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2017

Laadi PDF

Tervise­uudised

juuni 2017

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.