Sõltuvusravis tuleks moraal ukse taha jätta

Alkoholisõltuvuses inimestega saaks Eestis täita mitu asumit: naistega näiteks Haapsalu ja meestega isegi Narva. Probleem on suur, kuid raviks motiveerituid kahjuks vähe.

Alkoholi tarvitamise häirega inimeste osakaal Eestis on hinnanguliselt 10%, arvestades 15aastaseid ja vanemaid. Arvudes tähendab see umbes 10 000 naist ja üle 50 000 mehe. Neist paljusid võiks edukalt ravida, kuna vastavad meetmed on loodud, aga suurt huvi sõltlastel pole.

“On palju erinevaid hoiakuid ja arusaamu, et kas sõltuvused üldse on ravitavad, aga meie arstidena ikkagi käsitleme seda meditsiinilisest mudelist lähtuvalt – tegu on haigusega mitte seisundiga, mida peaks käsitlema isiksuse probleemi või moraali aspektist,” rõhutab Lääne-Tallinna Keskhaigla psühhiaater ja psühhiaatrite seltsi juht Andres Lehtmets.

Ta kinnitab, et olukord alkoholiravis on kindlasti parem kui mõni aasta tagasi. Kas ravi kättesaadavus on piisav, sõltub vaatenurgast. “Ühtepidi jah: kõik ravivõimalused, mis on olemas meie naaberriikides, on ka meil,” ütleb ta. Kui vaadata aga, kui palju selle probleemiga inimesi arsti juurde pöördub ja kui palju võiks olla selle levimus ühiskonnas, võib kindlasti öelda, et alkoholi tarvitamise häirega esmaseid pöördujaid ei ole meil eriti palju.

Aastal 2014 sai sotsiaalministeeriumis valmis alkoholipoliitika roheline raamat. Seal mööndi, et alkoholisõltuvuse esinemissagedus Eestis on võrreldes ELi keskmisega kõrge, ent sõltuvusravi kättesaadavus pole piisav. Ka tuuakse välja, et puudub kaasaegne tõenduspõhine alkoholisõltuvuse diagnostika ja ravijuhis. Ravijuhend sai valmis aasta hiljem.

Rohelise raamatu valmides alustas Tervise Arengu Instituut (TAI) 2014 sügisel programmiga “Kainem ja tervem Eesti”. Sellega soovitakse ravi patsiendile senisest kättesaadavamaks muuta ja vähendada seeläbi ka alkoholist tulenevaid kahjusid. Euroopa Sotsiaalfondi toetus pea kuus aastat kestva programmi elluviimiseks on 8,7 miljonit eurot. Osa programmi rahast läheb esmatasandi ja osa eriarstiabi käsutusse.

Patsiendid vähemotiveeritud

Psühhiaatrilise abi pakkujaid on Eestis mitmeid. TAI ekspert Jane Alop nendib aga, et paraku ei ole paljud nendest valmis töötama alkoholitarvitamise häirega patsientidega, kelle ravimotivatsioon ja ravisoostumus on üldjuhul väga madal.

“Väiksemate haiglate puhul ongi probleem see, et ravi on pikaajaline ja nõuab peamiselt kallist inimressurssi,” ütleb Alop. Nii leiti partnerid teenuste osutamiseks riigihankega partnerid, kel oleks piisavalt huvi keerulise teemaga tegeleda. Perearstidelt oodati pakkumusi sõelumise ja lühisekkumise tegemiseks ning eriarstiabilt ambulatoorselt, sh päevaravis ja statsionaaris teenuste osutamiseks.

Esimese rehaga saadi esmatasandilt 11 teenuseosutajat. Praegu on väljas teine hange ja pakkumised ootel. “Loodame, et neid tuleb juurde,” ütleb Alop. Aktsepteeritava pakkumise hankele esitasid ka viis haiglat. Eriarstiabi jaoks on TAI rahastamismudelis 2016–2017 perioodiks viie haigla peale kokku 1,87 miljonit eurot. Patsientide sõelumiseks on 11 perearstikeskuse jaoks planeeritud 10 524 eurot.

Esialgu ravialuseid napib

Selle aasta veebruari lõpu seisuga oli raviteenust saanud 673 inimest ning perearstid olid sõelunud ja nõustanud kokku 1406 inimest. “Iga kuuga on haiglate mahud suurenenud ja see tuleneb oskuste ja kogemuste, aga ka patsientide usalduse suurenemisest,” lisab Alop.

Teenus avati 2016 juulis ja kuni detsembrini sõelusid lepingupartnerid esmatasandil ära 1042 inimest, kellest umbes 20% said lühisekkumist.

Eelmise aasta augustist detsembrini sai eriarstiabis alkoholi tarvitamise häirega seotud raviteenust 459 inimest.

Psühhiaater Andres Lehtmets lisab, et sõltuvuse ravi saab kergematel juhtudel teha perearst ja sinna suunda asi ka liikuma peaks. “Eriarstiabisse jäävad siiski keerulisemad juhud, näiteks kaksikdiagnoosid, ravi raskuspunkt peab tulevikus olema aga kindlasti esmatasandil,” leiab ta.

Alkoholi tarvitamise häire ravi algab eriarstiabis sellest, et inimene on kaine, saab aru ravivajadusest ning tal on motivatsioon ravi saada. Sundravi siin ei kasutata, see on sõltuvusravis ebaefektiivne.Ravis kasutatakse erinevaid nõustamismudeleid ja vajadusel lisatakse tablettravi. Et joomasööstu katkestamine alkoholiprobleemi lahendaks, on levinud valearusaam. Psühhiaater ütleb, et see on sekkumine nagu iga teisegi mürgitusseisundi korral.

Seda kinnitab ka TAI ekspert Jane Alop, kes selgitab, et joomasööstu katkestusravi saab patsient kõikide haiglate EMOdes, kui tegemist on eluohtliku seisundiga. Enamasti see siiski nii ei ole.Enesetunne on küll väga halb, kuid mitte eluohtlik ja tervishoiusüsteemi koormamine katkestusraviga oleks põhjendatud ainult juhul, kui sellele järgneks kohe ravi tagasilanguste ennetamiseks. “Täna lahkub valdav osa patsiente pärast enesetunde normaliseerumist ilma soovita alustada ravi. Kuna tegemist on sõltuvusega, siis varem või hiljem tabab neid uus joomasööst ja kõik kordub,” räägib ta.

Selguse mõttes olgu lisatud, et TAI programmi raames katkestusravi ei tehta.

Mõni alustab mitu korda uuesti

Alop toob välja, et “Kainem ja tervem Eesti” programmis on olnud mitu patsienti, kes peale esimest vastuvõttu vaimse tervise õe juures on ravist loobunud, kuid pärast järjekordset joomasööstu pöördunud uuesti sooviga ravi alustada. “Teenuse arendamisel otsimegi viise, kuidas tagada patsientide liikumine katkestusravist ravi järgmisesse etappi,” lisab ta.

Viimase kümnekonna aasta jooksul on tulnud ravimeid, mis aitavad vähendada alkoholi kasutamist. “Nende põhimõte on nagu erinevate ajuhaiguste puhul, et püütakse virgats-süsteemide kaudu muuta inimese käitumist – ehk antud juhul seda, et inimene suudaks kontrollida alkoholi kasutamist,” selgitab Andres Lehtmets. Need ravimid ei eelda, et inimene päevapealt kasutamise lõpetab.

“Nende ravimite tulek oli mingil määral murdepunkt arusaamas, et alkoholisõltuvuse ravi peab tähendama täielikku alkoholikasutamisest loobumist: kõik sõltub patsiendist,” ütleb ta ning lisab, et iga inimene ei ole nõus päevapealt lõpetama ja alkoholi kasutamise piiramine võib tema jaoks olla piisav, et probleemist välja tulla.

Jätkuvalt on aga ka ravimid, millega toetatakse abstinentsi ehk kainena püsimist. “Nende kasutamise ajal alkoholi kasutada ei või, kuna tekivad reaktsioonid ja see võib olla äärmiselt ebameeldiv või isegi eluohtlik,” ütleb Lehtmets. Eestis on kõige tüüpilisem seda tüüpi preparaat disulfiraam. Seda tüüpi ravimite puhul räägitakse ka naha alla implanteeritavast variandist, mis maailmas on väikese efektiivsuse tõttu väga vähe levinud, Eestis aga endiselt populaarne.

Täismahus lugu 2. mai Meditsiiniuudiste paberlehes.

Lisa kommentaar

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

15. august 2017

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2017

Laadi PDF

Tervise­uudised

juuli 2017

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.