Tervena elatud aastate trend liigub allapoole

Laura Aaben
Laura Aaben

PRAXIS analüütik Laura Aaben analüüsis kliinikumi kevadkonverentsil Eesti rahva tervise arengukava ja seda, kas oleme eesmärkide täitmisele lähemale liikunud.

Selgub, et murettekitava trendina on aeglustunud keskmise eluea kasv ja lausa tagasi on läinud tervena elatud aastate seis. Võtmeküsimuseks on alla 65aastaste inimeste tervis.

"2009-2020 on kaks peamist võtme-eesmärki - et keskmine eluiga kasvaks ja tervena elatud eluiga kasvaks. Tahame, et inimesed jõuaks tervishoiusüsteemi võimalikult kõrges eas. Et seda saavutada, selleks on meil vaja, et alla 65aastaste haigestumine ja suremus väheneks. See on põhiraamistik, mis meil Eestis on," tutvustas Laura Aaben arenguaruanne põhiraamistikku.

Mis on järeldused?

Keskmise eluea kasvutrend on aeglustunud - see on kerge ohumärk. Kui see aeglustumise trend jätkub, siis 2020. aastaks seatud sihte me ei saavuta.

Tervena elatud aastad - kõige suuremad ohumärgid. Siit on näha, et tervena elatud aastad Eestis vähenevad. Kui 2002-2009 aastas tõusis keskmine terve eluiga 12 kuud ühe aasta jooksul aastas, siis nüüd väheneb aastas 4 kuud. Me teeme midagi valesti, trend liigub hoopis vastupidises suunas. Kas siin on MASU mõjud? Kuid samas MASU mõjud peaks olema tänaseks taastunud - mujal valdkondades nii on.

Enda hinnang tervisele langeb - inimestelt küsiti, kuidas ta hindab oma tervist ja see, mida inimesed vastavad, on olnud 10 aastat muutumatu. Muret tekitab, et on püsima jäänud suhteliselt madalale tasemele, natukene kõigub, kuid olulist muutust toimunud ei ole.

Eestis on aina enam noori inimesi (kuni 64), kelle toimetulek on halva tervise tõttu piiratud. Märkimisväärne on noores täiskasvanueas inimeste piiratud töövõimetuse kasv.

Hea ja halb käsikäes

"Oleme saavutanud ka palju head - vigastused ja mürgistused on kolmandiku võrra vähenenud, ka südamehaiguste suremus on vähenenud, vähielulemus on ka paranenud. Aga need ei ole piisavad, et saavutada eesmärke, mida oleme endale seadnud. Meil on jätkuvalt palju probleeme - näiteks südamehaiguste osas on suremus paranenud - ravivõtted on paranenud, kuid haigestumus ei ole paranenud," toob Aaben näite.

"Vähi puhul - on mõistetav, et suremus ja haigestumus kasvavad, kuid alla 65-aastaste seas need ei ole vähenenud, mis on murettekitav," lisas Aaben.

Samuti tõi ta välja, et väga olulisel kohal on meeleolu- ja sõltuvushäired ja kroonilised haigused on jätkuvalt töövõime pirarajad.

Uue trendina on kerkinud  päevakorda luu- ja lihaskonnahaigused, mis tekitavad toimetulekuraskuseid.

Valikute tegemine ei ole selge

"Tegime põhjalikult arengukava juhtimise mudeli - kust tulevad tervishoiupoliitika otsused? Millele kulutame raha? Kuidas me valikuid teeme? Nägime seda, et see ei ole selgesti arusaadav, kust tulevad - tulevad kabinetist, aga kudias nad kabinetti jõuavad? Kuidas kujunevad prioriteedid?" esitas Aaben küsimused.

"Tähelepanu pööratakse vähema prioriteetsuga tegevusele, kuid mitmele olulisele ei leita süsteemset lähenemist. Strateegilist läbimõeldud lähenemist oli tervise arengukavas oluliselt vähem, kui lootsime leida," tõdes Aaben.

Mida teha, et olukrod paraneks?

Vaja on kvaliteetsemat poliitikakujundamist - kui on kindel summa raha, et me väheste ressurssidega saavutaks hea ja toimiva süsteemi, peab iga otsus olema läbimõeldud.

Tuleb paika panna prioriteedid - kui südamehaigused on kõige laiem probleem Eestis, siis pole selgelt paika pandud, et südamehaigused oleks prioriteet. "Meie soovitus ministeeriumile oli, et prioriteedid tuleb seada julgemalt. Lühiajalised prioriteedid oleks hea moodus," rääkis Aaben.

Läbimõeldud tegevusplaan - palju oli arengukavas näha arendame-parendame lähenemist, kuid ei ole selgitatud, mida ja kuidas täpselt tehakse. Seega on arengukavast raske saada sisendit, mida täpselt peaks tegema. Probleemid on kompleksed - peame tegevusi strateegiliselt planeerima.

Aabeni sõnul ei ole ka selgust, kelle otsa vaadata, et trende ümber keerata.

"Meie siht on sama - ametlikel ja arstidel - parandada tervisesüsteemi. kõik süsteemi eriosad mõjutavad üksteist ja praegu see süsteem on kerges palavikus. On vaja meie pingutust, et vaadata, kuidas see palavik alla saada ja Eesti süsteemi kiirelt arenema saada," ütles Aaben kokkuvõtteks.

Kõige üllatavam leid oli Aabeni sõnul asjaolu, et on mingid teemad, mis indikaatoritest juba aastaid näitavad punast tuld ja me juba aastaid ei näe, kuidas seda lahendada. "Ja et arengukava on väga massiivne - kas seda arengukava on võimalik hästi juhtida, see on liiga massiivne," kinnitas Aaben.

Urmas Siigur enda üllatavast leiust arengukavas: "Mõned eesmärgid on numbriliselt eesmärgistatud, kuid hoitud lahus rahast, palju selle täitmiseks vaja on. Näiteks personal - et kui oleks kõik vajalik personal olemas, meil poleks neile raha maksta."

Lisa kommentaar

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

12. september 2017

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2017

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2017

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.