Murruste: tüsistuste teke on sageli paratamatu

Meditsiiniteaduste valdkonna aasta üppejüud Marko Murruste.
Meditsiiniteaduste valdkonna aasta üppejüud Marko Murruste.

Meditsiinis on suhtekolmnurgas arst, patsient ja haigus. Patsient ja arst on alati ühel pool ning haigus on ühine vaenlane.

Enamasti tekib patsiendil arusaam, et ravi läks hästi. Vahel tekivad aga eriarvamused ja satutakse arstiga konflikti. Tavaliselt saab kõik alguse tüsistustest – patsient näeb, et paranemine ei olnud väga ladus ja ta hakkab mõtlema, kas ravi ikka oli hea ja arst teda aitas? Seetõttu ootame me vastutuskindlustuse ehk patsiendikaitse seadust sellistes sündmustes selgust looma.

Tüsistusi on meditsiinis arvestataval hulgal ja kõige tüsistusterohkem on kindlasti kirurgia, alates 1–2% kuni
50–70% välja. Tüsistuste esinemine meditsiinis on looduseseadus ja alati on üks osa nendest tingitud arsti sekkumisest: meie protseduuridest, operatsioonidest, ravimitest. Me käsitleme patsienti tänapäeval üsna agressiivselt ja julgelt. Samas näeme neid vahetult enne operatsiooni, operatsiooni ajal ja pärast operatsiooni ka heal juhul korra või paar, andes neile paberid kätte ja saates nad koju. Millised tüsistused hiljem tekivad, seda me sageli ei tea.

Null pole õige. Statistika ütleb, et meil on Eesti haiglates 0–30% tüsistusi. 30% on küllaltki tõelähedane, aga 0% kindlasti õige ei ole. Sealt tuligi kliinikumi juhatusel initsiatiiv 2013. aastal teha kirurgidele ülesandeks tüsistuste registreerimine. Meie inidikaatoriks jäid menetlustüsistused, mida meditsiinisüsteemis võime raviga tekitada. Registreerime kolm infoühikut, millest moodustub tüsistuse kood. Esiteks, millisest valdkonnast tüsistus on tekkinud: kas operatsiooni ajal, postoperatiivselt jne. Teine on tüsistuse kliiniline olemus erinevate erialaspetsialistide koostatud klassifikaatorite järgi. Seal on kirjas juba umbes 650 tüsistust. Kolmandaks on tüsistuse raskus: on viis raskusastet, neist viimane surm.

Analüüs tähtis. Ei piisa ainult sellest, et paneme tüsistuse kirja. Vajalik on ka analüüs. Siit me leiame nõrgad kohad. Arutelu ja analüüs toimub meil kliinikumis tüsistuste ning letaalsuse konverentsidel üldjuhul kord kuus. Üks arutelu komponente on, kas see tüsistus on välditav või mitte. Enamik tüsistusi on mittevälditavad, sest kasutati kaasaegseid ravimeetodeid. Välditavaid tüsistusi ehk ravivigu kohtab õnneks väga harva.
Ettekandest Eesti Arstide Päevadelt

Lisa kommentaar

  • Marko Murruste, TÜ Kliinikumi kirurg, arst-õppejõud

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Karl Storz otsib TOOTMISINSENERI

TALENTOR ESTONIA / In Re OÜ

14. august 2017

ABBVIE ESTONIA TEAM is looking for JUNIOR CLINICAL RESEARCH ASSOCIATE

Abbvie Biopharmaceuticals GMBH Eesti Filiaal

31. juuli 2017

Meditsiini­uudised

13. juuni 2017

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2017

Laadi PDF

Tervise­uudised

juuni 2017

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.