Merilind: pearaha on oma aja ära elanud

Eero Merilind.
Eero Merilind.

Täna moodustab perearsti rahastamisest suure osa pearaha, mis on aga paraku ajale jalgu jäänud ja oma ära elanud.

Me peaksime minema edasi motiveerivamate lahenduste poole, et ka rasked patsiendid ei jääks ripakile. Pearahasüsteem on loonud olukorra, kus perearstid ei taha võtta oma nimistusse keerulisi patsiente, kuna nendega on palju tegemist ja nad viivad suure hulga raha välja. 

Perearstide rahastamine võiks üle minna selliseks süsteemiks, mis arvestab ka nimistu patsientide kliinilist seisundit. Heaks näiteks on John Hopkinsi Ülikooli poolt on välja töötatud Adjusted Clinical Group® (ACG®) System, mis arvestab erinevaid muutujaid ja tagab, et ka iga üksik perearstikeskus suudab oma nimistusse kuuluvaid inimesi ravida parimal võimalikul viisil.
See süsteem arvestab üksikisikute vanust, sugu ja meditsiinilisi diagnoose ning kõiki osutatud tervishoiuteenuseid ühe aasta jooksul ehk mõõdab üksikute patsientide ja üldpopulatsiooni haigestumist ning on täpsem ja õiglasem rahastamise lahendus. Ühtlasi aitab see leida üles kõrge riski patsiente ja prognoosida tervishoiuteenuste kasutust piirkonnas ning tervishoiuteenuse osutaja tasemel. Süsteem paneb erinevatele gruppidele erinevad hinnad.
Selline lahendus oleks perearstidele kindlasti tunduvalt motiveerivam kui praegune pearahasüsteem. Ühtlasi tagaksime, et ükski patsient ei jääks ripakile.
Minister Ossinovski lubas, et järgmisel aastal saab tervishoid juurde 37 miljonit eurot. Paraku see, kui me kallame raha lihtsalt juurde tervishoiusüsteemi muutmata, ei tee seda süsteemi veel paremaks. Avada tuleb tervishoiu pikaajalise perspektiivi diskussioon ja kasutusele võtta uus majandamise mudel.
Praktiktlänst AB on Rootsi üks kolmest suurimast erakapitali põhinevast meditsiiniteenust pakkuvast erafirmast, mille müügitulu küündib miljarditesse Rootsi kroonidesse. Firma tegutseb juba umbes 50 aastat ja selle järjepidevuse on kindlustanud lihtne kontseptsioon - omanikud ehk aktsionärid saavad olla ainult kliiniliselt töötavad arstid. Kui algselt kuulus Praktiktlänsti omanikeringi palju hambaarste, siis nüüd peamiselt pere- ja eriarstid. Ettevõtmise suureks eeliseks on asjaolu, et arstil endal ei pea olema strardikapitali, mistõttu sobib see eriti hästi just noortele oma praksisega alustamiseks.
Praksis ostetakse Praktiktlänsti poolt, ehk siis arst saab raha pärast põhjalikku tasuvusanalüüsi. Arstile läheb see maksma umbes 5% tema käibest. Selle hinna sees on baasteenused nagu raamatupidamine, hädavajalik IT (arvuti jms), juriidiline abi jne. Kui n-ö laen on tagasi makstud, kuulub kogu ülejäänud brutosissetulek arstile, kuid jätkub 5% käibe maksustamine. Kui arst on plussi jõudnud, saab ta ka ise Praktiktlänsti aktsiaid osta. Kui arst läheb pensionile või lõpetab töö, ostetakse talt aktsiad tagasi. Ühtlasi on see siis ka pensioni lisasammas arstile. Miks ei võiks selline süsteem ka Eestis toimida?

Lisa kommentaar

  • Ero Merilind, perearst ja Eesti Tervise Fondi juhataja

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

9. oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.